Eesti, nagu ka teised Euroopa riigid, on vananeva rahvastikuga riik, kuid võrreldes teiste riikidega ei ole meie pensionisüsteem ja üldine jõukus jõudnud teistega samas mahus „küpseda“. Maailmapank on öelnud, et rahvastiku demograafilise koosseisu muutumise tõttu ootab ka teisi riike ees pensionide paratamatu vähenemine või siis väga oluline pensioniea tõus, kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.
NB! Siin ja edaspidi kirjeldatavad muudatusettepanekud EI PUUDUTA praegusi pensionäre.
Eesti pensionid on aga juba praegu lõviosas sellise suurusega, et nende vähendamisest ei saa olla juttugi. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani. Tööealiste ja pensionäride suhe jõuab prognooside kohaselt 2060. aastaks 1,5 tööealise inimeseni ühe pensionäri kohta. Selline areng tooks omakorda kaasa pensionide vähenemise, sest pensioni maksjaid on vähem, pensionäre aga oluliselt rohkem.
Tööealiste (18-63) ja pensioniealiste (63+) suhe muutub
Vaja on rohkem töötajaid
Pensionide suurendamiseks on vaja muuta pensionäride ja töötajate (ehk maksumaksjate) osakaalu. Kust töötajaid juurde leida? Üks võimalus on vanemaealised inimesed ise. Nimelt, praegu lähevad peaaegu pooled inimesed vanaduspensionile ametlikust pensionieast tunduvalt varem, keskmiselt 61 aasta ja 5 kuu vanuselt. Ligi viiendik vastsetest pensionäridest läksid 2015. aastal pensionile ennetähtaegselt, st kuni kolm aastat enne pensioniiga. 12% uutest pensionäridest lähevad pensionile 5 kuni 25 aastat enne pensioniiga. Need on inimesed, kes on töötanud kas Nõukogude Liidu ajal tervistkahjustavaks peetud töökohtadel (nt keevitaja või töödejuhatajana) või näiteks baleriini, politseiniku või kohtunikuna.
Eluea pikenemine teeb pensionipõlve väga pikaks
Lisaks sooduspensionäride varasele pensionile minemise võimalustele hakkab peagi ka üldine pensioniiga tulenevalt eluea pikenemisest madalaks jääma. Eesti meeste ja naiste pensioniiga on praegu 63 aastat ja see tõuseb alates 2017. aastast üheksa aasta jooksul 65-le. See võimaldab naistel olla pensionil keskmiselt 22 aastat ja meestel 16 aastat.
Kui pärast 2026. aastat pensioniiga enam mitte tõsta, siis vastavalt oodatava eluea prognoosidele saavad naised aastal 2060 olla pensionil juba 25 aastat ja mehed 21 aastat.
Pensioniloleku aeg 2016 ja 2060
Pikenevale pensionipõlve kõrval on küsimus ka pensionide adekvaatsuses ehk piisavuses ning jaotuses ehk solidaarsuses. Kui praegu moodustab aritmeetiline keskmine netopension keskmisest netopalgast ca 43%, siis tulenevalt demograafilisest situatsioonist – järjest vähem töötajaid ja järjest pikem pensioniloleku aeg – hakkab see näitaja järgnevate aastakümnetega langema.
Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam makstud sotsiaalmaksust, aga ametlik palgatulu on väga varieeruv (ca 75% töötajatest teenib alla riigi keskmise palga), hakkab aritmeetilise keskmise pensioni kõrval veel kiiremini langema mediaanpension. See tähendab, et praegu madalamat palka saavad inimesed hakkavad tulevikus saama ka väga madalat pensioni ning ebavõrdsus kandub üle ka vanaduspensionile.
Pensionide ebavõrdsus kasvab
Väheneva tööjõu tingimustes ei saa aga Eesti endale lubada järjest pikemat pensionil oleku aega. Ka vanemaealiste endi heaolu sõltub uuringute järgi oluliselt ühiskondlikust aktiivsusest ehk kestvast osalemisest ühiskonnas, majandus-, kultuuri- ja igapäevaelus, säilitades oma autonoomiat ja iseseisvust.
Seega on riigil valida maksude tõstmise, riigilaenu võtmise, madalamate pensionide või kõrgema pensioniea vahel. Sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt valminud ja 15. septembril Vabariigi Valitsusele esitatav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs soovitab viimast ehk pensioniea tõusu.
Kristiina Selgis, sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht
riigikogus istujal peab vahel ka mõni nn. idee või uitmõte pähe tulema ,et enda olemasolust märku anda lootuses, et ehk valivad veel ka järgmisesse koosseisu.
Riigiisad,ärge tehke seda,et töstate pensiea 70aastale.Inimene, kes on eluaeg rasket tööd teinud ei pea nii kaua vastu,füüsiliselt. Olen pensionär,peagi 70,16.a.peale töötanud,siiamaani.Nüüd,vaim on valmis,aga liha nöder,ei tule järgi.Luud hakkasid iseenesest murduma.Pidin töölt ära tulema. Vaatan,et endaga kuidagi veel hakkama saan,ei taha ju laste kaela jääda.Kas tahate,et Eestist saaks santlaagrite riik? Mind ajendas nii körge eani tööle väike penss ja et endale midagigi lubada peale maksude ja toidu.Aga kui nüüd peab madalapalgaline 70.a.saamiseni sentide eest tööl olema,ta tervis ei pea vastu.Ja mis väljateenitud pensionipölvest saab siis rääkida? Äratrööbatud sandina.Kallid tohtrid,tulge appi.Selgitage neile, et see on füüsiliselt vöimatu,see on oma rahva julm piinamine… Loe rohkem »
Nagu kirvega. Tänapäeval 70 aastane ei tööta enam ehitusel. 70a ärimees saab hakkama. Peaks hoopis ikkagi minema vastavalt töövõimele erialal. Riigikogu pensionites ei tuhtud muudatusi või kaotati need üldse ära?
Riigikogu pensionid kaotati 2002 aastal. Enne kes olid, said veel, peale seda pole neil mngit eripensioni.
Et elu Eestis säiliks, peab kiiresti riigipuugid allutada samadele seadustele mille järgi elab rahvas.kaotada igasugused kuluhüvitised, tähtajalise töö lõppedes, igasugused hüvitised. Riigipuugid tuleb panna tööle ja neidgi peaks olema 101 asemel 51.Eesti on parlamentaarne riik ja ei vaja presidenti. (ülearu kallis ametikoht) kaotada eripensionid ja õigussüsteem peaks maksma oma taskust valede otsuste kompensatsiooni, mitte maksumaksja ei pea seda tegema. Riigipuugid tuleb panna vastutama oma tegude eest. Tulemuseks on riigikassa täitub rahaga mis praegu puudu on, muidugi eeldusel et seda ära ei kandita
Lapselegi selge, et raha pole kuhugi kadunud, vaid jagada ei osata ja lolluste kuludeks ja vigade parandamiseks, nn loomulikeks kadudeks ( kus keegi millegi eest kunagi ei vastuta) on seda lausa jalaga segada!
Kõigilt võetakse eripensioid ka invaliididelt, aga valitsuses ja riigikogus istuvad pühad lambad ja nende pensionid aina kasvavad!
Pensionile mineku aja võib tõsta ka 80-ni,aga kus need vanurid peaks kõik töötama?
keda see kotib
Mis aritmeetiline keskmine,kas me
polegi enam inimesed.Praeguse
elatustaseme juures ei elagi rahvas
70 aastani.Kui praegu lapseeas elatakse poolnäljas.Nojah rutem
maha sureb,polegi vaja kellelegi
maksta.Ärge vötke seda Lääne inimeste järgi seal on elatustase
hoopis teine.Mötlete jälle välja
väga inimvaenulikud seadused.
Parem möelge,kuidas praegu rahva
elu paremaks muuta.Looge töökohti,
töstke palku,küll siis oma rahvas
vöörsilt koju tuleb.Sünnib lapsi,
elu hakkab minema normaalselt.
Utoopia?Ei,tehke see reaalsuseks.
Kui seda nüüd uskuda,siis kas sajandi lõpuks elavad inimesed juba keskmiselt 100 aastat ja järgmisel sajandil ligineks 150-le?Arengud on tsüklilised ja mingi mõnekümne aasta jooksul ilmnenud kasvuvektorit lihtsalt lineaarselt edasi pikendada on teema rohkem soovmõtlemise kategooriast.
Huvitav milliseid mänguruume veel statistika pakub-näiteks kas keskmiselt pensionil veedetud aeg arvutatakse välja nende vahel kes pensionini ka tegelikult jäävad-või võetakse arvesse ka neid kes selleni ei jõua?
Oluline oleks teada ka kui palju sellest nn pensionipõlvest keskmiselt kuulub nö kvaliteetse elu kategooriasse.Kas see ka pikeneb kui praegusel nooruslikkust kultustaval tööturul pikalt vastu panna tuleb?