Haapsalu jahisadamad. Foto: arhiiv
Äripäev kirjutab, et konkurents kaikohtade pärast muutub iga aastaga üha tihedamaks, mistõttu peaksid veesõidukite omanikud hakkama varakult kohta broneerima.
Purjetamise instruktor ja väikelaevajuhtide koolitaja Elmo Saul, kel on kogemusi aluste hoidmisega Eestis ja Lätis, rõhutab sadama valikul puhul olulise faktorina puhtust.
„Üks asi, et sadam ise on ilus ja puhas, teine, et söetolmu, tahma, putukate ja õietolmu reostus oleks minimaalne,” märkis Saul. Tähtsad on ka paadi hooldus, kaitstus ilmastiku eest ja sihtsadamate rohkus. Lisaks peab olema mugav remonditöid teha, sadam peab pakkuma kaitset tormide eest ja mitte vähe oluline pole ka klubiline tegevus. Läheduses asuv pood tuleb ka kasuks.
Saul jagab oma kogemusi erinevates sadamates jahi hoiustamisega ja pajatab järgmist.
Haapsalu miinused on sitikad, madal vesi, kajakad ja nende väljaheited. Pluss jällegi lähedal asuvad sihtkohad. Veeteede avatus Soome, Saaremaale või Hiiumaale, Pärnusse või Tallinnasse on tasemel. Sadam on ka tormide lainetuse eest kaitstud.
Dirhami pluss on kiire pääs merele. Soome on lähedal ja sadamas on puhas õhk. Sügisel peab arvestama, et koos kalalaevadega tulevad kajakad ja nendega ka väljaheited. Teine miinus on tuultega kaasnevad suured lained, mis lõhuvad laevu.
Loe pikemalt Äripäevast!
Ma ei tunne isiklikult ühtegi haapsalu sadama kaptenit kuid kaatri omanikuna tean, et haapsalu tagalahe seisukord on selline, et seal kihutada ei kannata. Tavaliselt keskmiselt tugev tuul tekitab isegi suurema laine kui suvaline kaater.
Haapsalus on head sadamad. Aga miinuseks on mitmed pätistunud kaatriomanikud,kes teistest ei hooli ja kihutavad nagu napakad. Mille tulemusel kai ääres seisvad alused vastu kaid ja teineteist lainete tõttu taovad. Piirivalve paneb küll tihti korralikke puhuma,kihutajatega aga ei tegele. Sest neil on kuupalk.