Kontserdi andsid Do-Re-Mi ja Anti Kammiste. Tarmo Õuemaa
Täna keskpäeval peeti Haapsalu toomkirikus Eesti vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva kontsertjumalateenistus, kus teenisid Lääne abipraost Lembit Tammsalu ja vikaarõpetaja Kristel Engman ning kõne pidas Lääne maavanem Neeme Suur.
Kontserdi andsid Do-Re-Mi laulustuudio solistid ja koor, Anti Kammiste, klaverisaatja Olesja Voronjuk ja dirigent Anne Pääsuke. Orelil mängis Lia Salumäe.
25. aastat ei ole õnneks nii pikk aeg, et tollased sündmused mütoloogiasse upuks, sest kui me ei teaks, kust me tulnud oleme, kuidas me siis saaksime planeerida oma järgmisi samme, ütles maavanem.
Ta leidis, et igaühel on oma 1991. aasta august, isegi neil, kes ei olnud veel sündinudki. "Olime pisut nooremad, aga siinsamas. Kes ise aktiivselt osalemas, kes korraldamas, kes seda olukorda ärevuse ja lootusega jälgides."
"Mis see siis oli, iseseisvuse taastamine ja Nõukogu Liidu koosseisust lahkumine? Kas see oli rahva uskumatu vabaduspüüe? Kas see oli rahvusvahelise üldsuse surve ja toetus? Kas see oli kindlate isikute julgus ja tahe? Kas see oli õige ajahetk? Või pigem oli see kõik kokku?
Enn Põldroos on öelnud: "Alles rahva seas süttinud vabadusvaimustuse jõud ja tahe sünnitas veendumuse, et meil on potentsiaali otseseks vabaduseks."
Mart Laar on öelnud: "Kokkuvõttes polegi niivõrd oluline, kes või mida Toompeal otsustas ja kas Eesti ise- või või taasiseseisvus. Imet tegi ikkagi Eesti rahvas, keda tuleks näha selle loo kangelasena."," rääkis Suur.
"25 aastat õnneks ei ole nii kauge aeg, et meis oleks jõudnud kustuda vabadusele püüdlemise ja vabaduse saavutamise õilis ja ühendav tunne. See tunne on alles. Rahvana liikuda ühise eesmärgi poole, jättes sel hetkel kõrvale argised vastuolud – mis võib veel olla parem? See on tunne, mis võib veel kaduma minna lõpututes poliitilistes vaidlustes. See on on tunne, mis võib kaduma minna argipäeviste murede halluses. See on seesama tunne, mida me tunneme kuulates laulupeo lõpulaulu ja kaasa lauldes, ühena tuhandete ja sadade tuhandete hulgas. See on tunne, mida me tuletame üksteisele meelde Eesti vabariigi aastapäeva tähistades ja täna.
Liiga harva tuletame meelde," kõneles maavanem.
"Olla vaba siin ei tähenda kõrgeid müüre, olgu siis füüsilisi või vaimseid, ja nende taha peitumist. Vabadus siin Eestis tähendab olemist koos nendega, kes tahavad vabad olla. Koos nendega, kes jagavad samu väärtusi," ütles ta. "Enesestmõistetav ei ole üksikisiku heaolu. Me ei tohi kedagi maha jätta. Ebavõrdsus sünnitab rahulolematust. Me peame suutma üles ehitada õiglasema ühiskonna kui see meil seni õnnestunud on."
ja nagu ütles eile Alar Jõks televisioonis,et viimased kümme aastat on valitsuse ainus eesmärk võimu hoidmine enda kätes.Minu meelest väga täpselt öeldud.Milisest edus majanduses me võime üldse rääkida ?
Ega maavanem pole mitte midagi selle jaoks teinud ka et see ühtsustunne tekkida saaks.
Väga õigesti öeldud!