Võib-olla olete juhtunud nägema mõnda indie filmi, kus on järgmine stseen. Suur, tühi, kuivanud rohuga väli. Selline, millist nähes saad kohe aru – ahaa, Ameerika! Silmapiir jookseb taamal mõõtmatult avara taevaga kokku, mille taustal paistab üksik tume, kõver ja raagus puu. Mööda maad veerevad kuivanud rohu tuustid, mida tuul laisalt edasi lükkab.
Kostab vaikset kitarrisõrmitsemist. Viis on küll mažooris, aga selles on mingit tabamatut nukrust.
Kaadrisse ilmub väike ja vana, luitunud maja, mis kunagi võis isegi värvitud olla. Maja trepil istub kitarriga mees, valge kaabu heidetud vari nägu varjamas.
See mees võiks vabalt olla Cary Morin, crow-indiaanlane, Montana osariigist, USAst.
Ainult mees, tema kitarr ja hääl, muusika, mis on nii juurte juures kui üldse võimalik. Morini ainulaadset stiili – segu folgist, bluusist, blue grassist ja veel millestki tabamatust, mis saab sündida ainult Ameerikas, tähistataksegi terminiga Native Americana. See Ameerika – mitte New York City ja Las Vegase oma, vaid see, kus on preeriad, Grand Canyon, sadu miile pikad teed in the middle of nowhere ja Mississippi jõgi – kangastus kogu oma mastaapsuses ja inimeste lugudega selle sees, eile õhtul üle piiskopilinnuse pargi.
Morin jutustas, kuidas tema laulud sünnivad – tema kujutlustes on üks vana, pika halli habemega mees. See mees läheb õhtuti Mississippi äärde ja istub seal oma kitarriga maha. Ja Morin kujutab ette, millest ta seal laulda võiks. Tekkis kange tahtmine ise ka selle vana mehe kõrval seal Mississippi kaldal istuda…
Cary Morin on muusik, keda, kord juba kuulnud, on võimatu unustada.
Morin on esinenud kõikjal maailmas, sealhulgas 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude pidustustel. Aastatel 2013 ja 2014 võitis Morin konkursi Colorado Blues Challenge. Ta on olnud mitmekordne Ameerika Põlisrahvaste Aasta Meelelahutaja ning parima bluusialbumi auhinna nominent. Aastal 2013 pälvis ta elutööpreemia Fort Collinsi muusikaassotsiatsioonilt.
Cary Morinit saab kuulata tema kodulehel siin.
Fotod: Tõnis Krikk
Vareseindiaanlane ikka. Ja kõlab paremini ka.
“Crow tribe” indiaanlane on naljakas sônapaar. Meie keeles on ta vareseindiaanlane vôi siis omanimetusega absaroka.