Keskpäeval algab Haapsalu viies joogafestival

Foto: Madiken Kütt

Sel nädalavahetusel on Haapsalus viiendat korda joogafestival, mis tänavu keskendub elurõõmule.

Sellest lähtuvalt on peakorraldaja Merit Raju sõnul valitud ka peaesineja – naerujooga professor Ananda Das Indiast, kes esineb kohe pärast avamist laupäeval linnusehoovis ning hiljem ka õpitubades.

„Ananda Das on karismaatiline, tõeline naerulind, ehkki keskealine mees, kellelt seda võib-olla ei ootaks,” kirjeldas Raju peaesinejat.

Täiskasvanu päevas on naeru vähe. Näiteks lapsed naeravad 100–300 korda päevas, kuid täiskasvanud vaid 10–15 korda. Raju sõnul ei karda täiskasvanud mitte naermist, vaid naeruväärne olemist. Seejuures ka põhjuseta naermist.

„Naerujoogas näeme, kui pikalt saab naerda mitteratsionaalse stimulatsiooniga, ja seda nimetatakse põhjuseta naeruks,” rääkis Raju.

Kui päris naer peale ei tule, võib ka naerujoogas naermist teeselda. See mõjub kehale samuti nagu päris naer – hingamine läheb sügavamaks, stressihormoonid asenduvad heaoluhormoonidega ja immuunsus tugevneb.

„Seda päris naeru on tegelikult vaja ainult meie mõtlemisele, sest muidu ta jälgib teeseldud naeru ja ütleb sulle su peas, et kuule, jäta rumalused, see on ju naeruväärne,” ütles Raju, kelle sõnul oleks ideaalne naerda iga päev 10–15 minutit järjest.

Elurõõmu ja naermist jagub ka õpitubadesse. Näiteks saab kuulata Ingvar Villido loengut rõõmu allikatest ja Tiibeti jooga õpetaja Kaido Soobik käsitleb elurõõmu teemat läbi surelikkuse teadvustamise. *Samuti esineb õhtul Curly Strings, keda Raju kirjeldab kui nakkava elurõõmuga ansamblit.

Festival kõigile

Festivali peakorraldaja Merit Raju sõnul on varasematel festivalidel osalenud umbes tuhat inimest – noorimad osalejad on alles imikud ja vanimad juba seitsmekümnendates. Osalevad nii naised kui ka mehed. Samuti sobib joogapidu iga taseme joogahuvilisele.

„Nagu me ütleme, oled oodatud, kui oled joogast kas või ainult mõelnud,” ütles Raju.

Tema sõnul on aastatega kujunenud nii, et umbes pool osalejaist on joogas täiesti uued. Korraldajad nimetavad neid jooganuusutajateks, kellele on festival esimene kokkupuude joogaga.

Teised osalejad on aga varem joogaga tegelenud – nemad tulevad pigem välisesinejaid kuulama ja melu nautima.

Raju sõnul on tänavusel joogapeol meestele mõeldud eelkõige Tšiili õpetaja Jivan Mukta töötuba joogalikust lähenemisest alateadvuse probleemide lahendamiseks. Naistele mõeldud programm on laiem. Neile on loengud naise tervisest Tiibeti meditsiinis, pereplaneerimisest ilma sünteetiliste hormoonpreparaatideta või ajurvedalikust lastekasvatusest imiku- ja väikelapseeas.

Lastele on eraldi programm.

Võrreldes esimese festivaliaastaga on programmis rohkem muusikat ja tantsu. Samuti on rohkem tervisliku toidu pakkujaid. On smuutisid, käsitööjäätiseid, sušit, toortoitu ja palju muud, mis on kõik alkoholi-, liha- ja valge suhkru vaba.

12 joogaliiki

„Oleme festivali programmi nii üles ehitanud, et on võimalus osaleda piiskopilinnuse hoovis füüsilises ja tantsulisemas joogas või kultuurikeskuses tervise, joogaliku elustiili ja filosoofiaga seotud loengutes,” ütles Raju.

Kultuurimajas saab osaleda töötubades, mis nõuavad enam keskendumist: naerujooga süvitsi minev töötuba, meditatsiooni töötoad, tantra ja meditatiivne mandala tants. Festivalil saab kokku harrastada 12 joogaliiki, mida võib festivalil füüsiliselt praktiseerida või õppida neis peituvat läbi loengute.

Näiteks saab praktiseerida naeru-, tantsu- ja häälejoogat, samuti päikesetõusul kundalini joogat. Füüsiliselt intensiivsem on näiteks akrojooga. Õpitubades on aga näiteks Tiibeti jooga ja tantra.

„Kõigi erinevuste juures jagavad joogastiilid siiski midagi ühist, mis inspireerib inimesi neid harrastama – nad toimivad. Lihtsalt öeldes: sa tunned end joogatunni lõpus paremini kui sinna minnes,” rääkis Raju.

Tema sõnul on peamine põhjus, miks tuntakse end pärast joogatundi paremini, see, et jooga paneb sisemise energia liikuma. See viib tasakaalu, muudab tervislikuks ja sobib tegelike mentaalsete ja füüsiliste vajadustega.

„Kõigi joogastiilide eesmärk on üks: tervem ja õnnelikum inimene. Ja kui kahelda, kas jooga sobib eestimaalasele, siis tasub seda vaid proovida ja mõju on kohene,” ütles Raju.

Suurperede emad tasuta festivalile

Teist aastat pääsevad joogafestivalile priipääsmega Läänemaa suurperede liitu kuuluvad ligi 80 ema, kelle peres kasvab vähemalt neli alla 19aastast last. „Emadel, eriti suurperedes, on raske leida aega enese jaoks ja sageli napib ka võimalusi. Tahame pakkuda neile suurperede emadele võimalust joogafestivalil puhata ja saada aimu joogapraktika imeliselt taaskaalustavatest tehnikatest,” ütles Raju.

Mida kujutab endast lastejooga?

Merit Raju: „Tänapäeva mudilased satuvad väga varakult stressi ja konkurentsi küüsi. Jooga annab lastele tuge, et elu väljakutsetest paremate emotsionaalsete oskustega läbi sõuda.

Jooga on hea abimees, mis ei lase laste elurõõmul ja mängulustil eluvõitluses kaotsi minna. Lisaks õpetab jooga koordinatsiooni, paindlikkust, lõdvestumist, keskendumist, eneseväärikust. Õpetab keha ja selle võimete piire märkama. Õpetab oma erilisust väärtustama. Õpetab valitsema ja näitama emotsioone. Ja seda kõike tegevuste kaudu, milles puudub võistlusmoment.

Muidugi peab lastega joogat tehes kõnetama lapsi nende endi keeles. Õnneks pole see raske. Kui iidsed joogid aastatuhandeid tagasi aasanaid (joogapoose) välja arendasid, pakkus neile inimkeha kõrval inspiratsiooni ka loodus: puud, linnud, mäed, kalad, putukad ja loomad. Lastejooga tunnis teevad lapsed loodust imiteerivaid harjutusi, mängivad ja laulavad-tantsivad, et kohtuda oma tegeliku olemusega ning õppida hindama iseennast, teisi ja loodust enda ümber. Loodust matkides kogevad nad, et kõik siin maa peal on tehtud samast materjalist, kõigel on hing ja kõik tahab hoolivat suhtumist. Tund arvestab sellega, milline on parasjagu laste meeleolu. Kui lapsed on ärevad ja vajavad maandamist, on tund täis liikumist ja jooksu. Kui nad on päevast väsinud, möödub tund rahulikumalt.* Kuigi õpetajale on paras katsumus laste tähelepanu pikka aega köita, püüab ta edasi anda jooga väärtusi: meelerahu, tasakaalu, paindlikkust, keskendumist ning õnnelik olemist. Jah, elu pole võistlus ja õnnelikkus ei sõltu välistest tingimustest. Õnnelikkus on kaasasündinud omadus ning igaühel on selleni oma tee, millele annab valgust sisemine sära, mis tuleb vahel uuesti pinnale tuua, kui see igapäevaelu keeristes tuhmuma kipub. Ka lastel.”