Haapsalu linn võttis teistelt omavalitsustelt eeskuju ja katsetas esimest korda kaasavat eelarvet. Et see lubadus tuli koalitsioonil meelde üsna viimasel minutil, oli kogu protsess alates arvamuste küsimisest kuni hääletuseni üsna lühike ja kiire.
Kümne valitud objekti vahel hääletanute arve vaadates paistab, et linnakodanikud oma arvamust kuigi aktiivselt ei avaldanud. Viimatistel riigikogu valimistel 2015 käis valimas 7751 haapsallast, nüüd vaid 148 ehk viiskümmend korda vähem.
Ilmselt oli hääletajate vähene aktiivsus seotud ka küsitluse ajaga – koolilõpetamiste, jaanipäeva ja suviste puhkuste ajal on enamiku inimeste mõtted mujal kui linna arenguvajaduste juures.
Praegusel juhul poleks aga hääletanute suurem arv paremusjärjestust ilmselt eriti muutnud, sest Metsa tänav on linnapildis olnud hõõruv konnasilm juba ammu.
Nii nagu võib aastaaeg mõjutada hääletamist, võib see mõjutada ka tehtavaid ettepanekuid. Kui oleks rahva arvamust 20 000 euro kulutamise kohta küsitud veebruaris, võinuks tulemused olla hoopis teistsugused. Ilmselt meenuksid siis Väikese viigi ujumiskoha, rannaduššide või ronimisvõrgu asemel inimestele hoopis liuväljad, suusarajad, libedad teed jms, sest teadagi, mis silmist, see südamest.
Võib-olla saakski pilt kirjum ja mitmekesisem, kui ettepanekuid kogutaks aasta ringi. Näiteks kuulutataks järgmise aasta eelarve tarbeks ettepanekute kogumine välja juba jaanuaris ja esitada saaks neid vähemalt sügiseni, mil hakatakse tegema järgmise aasta eelarvet.
Paha lugu on, et seda varianti saaks kasutama hakata alles järgmise aasta jaanuarist 2018. aasta eelarve koostamiseks. Aga nagu teame, tuleb järgmine aasta omavalitsuste seisukohalt pöördeline, ning karta on, et kogu ühinemistrallis pole kellelgi aega küsida, mida rahvas õieti tahab.