Hannes Hanso: Eesti tegi NATOga paganama hea diili

Hannes Hanso. URMAS LAURI

Varssavis viibiv kaitseminister Hannes Hanso ütles laupäeval Lääne Elule antud telefoniintervjuus, et NATO pataljonid mitmekordistavad Balti riikide sõjalist julgeolekut.

Hanso nimetas NATO tippkkohtumisel saavutatud kokkulepet paganama heaks diiliks, sest peale elavjõu saatmise toetab NATO Balti riikides ka infrastruktuuri ehitamist. NATO tippkohtumise otsuse järgi saadab Suurbritannia koos Prantsusmaa ja Taaniga pataljoni Eestisse, Saksamaa Leetu, USA Poola ning Kanada Lätti.  

Kaitseminister Hannes Hanso, peaminister  säutsus Twitteris, et Eesti tegi läbimurde NATO Varssavi tippkohtumisel. Millest Eesti diplomaatia läbi murdis?

Meie regiooni jaoks oli tegu ajaloolise tippkohtumisega, mille pealkiri võiks olla Balti riikide kaitse. Midagi sellist, nagu tipptasemel otsustati, et lõpptähtajata tulevad liitlaste pataljonid (pataljonis on umbes 1000 sõdurit – toim)n-ö eelpositsioneerituna igasse Balti riiki ja Poola, ei ole NATO kunagi veel teinud. Otsus mitmekordistab meie regiooni julgeolekut.

Kui keeruline oli Eesti valitsuse ja diplomaatide jaoks NATO tippkohtumiselt taolise otsuse saavutamine?

Veel aasta tagasi kerkisid nii mõnedki kulmud meie ettepanekute peale. Mina tulin mullu septembrist ametisse, ja sellest ajast on nii minul kui ka teistel valitsuse liikmeil olnud üks selge julgeolekupoliitiline ja diplomaatiline eesmärk. Selle nimel on tehtud palju tööd, eesmärk on saavutatud ja tippkohtumisel formaalselt kinnitatud. 28 liikmesriigi konsensuse saavutamine selles küsimuses ei ole käkitegu, sest igal riigil on oma huvid: majandushuvid, suhted Venemaaga, sisepoliitika. Konsensuse saavutamine NATO riikide vahel on  märkimisväärne saavutus, sest suutsime veenda ka Euroopa riike, mis on geograafiliselt meist kaugel. Ibeeria või Balkani riikide saamine meiega ühte paati nõudis meie diplomaatidelt päris suurt ponnistust. Meie regiooni paigutavad oma väeüksused riigid, mille hulgas on kolm tuumariiki ja kolm ÜRO julgeolekunõukogu liiget.  

Kuidas seletada lugejale, kelle jaoks see ei ole iseenesestmõistetav teadmine, et mis tähtsus on sellel, kui tuumariik paigutab väeüksuse Eestisse?

Väga lihtne. See ütleb Venemaale, et meie regiooni ei ole mõtet torkima tulla, sest vastas ei ole ainult Eesti kaitsevägi, vaid NATO koos alliansi käsutuses oleva relvastusega. Ma arvan, et see signaal selgem ei saa olla. See ongi heidutuse mõte, et saata sõnum, et ei ole mõtet Balti riike torkima tulla.

Balti riikide kaitse kõige suurem on probleem on selles, et Venemaa on võimeline meid sõjalise kupliga Euroopast eraldama. Mida selles osas saavutasite tippkohtumisel?

See on meie riikide kaitse põhiküsimus. Seetõttu saadavad Ameerika Ühendriigid lisaks Poola pataljonile tuleval aastal siia ka terve brigaadi Suwalki koridori ehk Poolat ja Leedut ühendava maariba lähedusse, et ära hoida selle läbilõikamist Kaliningradi ja Valgevene kaudu. Ameerika Ühendriikide brigaad hakkab roteeruma muuhulgas Eestis.

Millal 1000 Briti sõdurit koos Prantsusmaa ja Taani lisaüksustega Eestisse jõuavad?

Ma täpset kuupäeva ei taha öelda, aga 2017. aasta algul. Meie jaoks on Briti pataljoni tulek suur ponnistus, sest peame ehitama kasarmuid ja muud infrastruktuuri. Meil oli just kahepoolne kohtumine Suurbritannia kaitseministriga, kus arutasime detaile. Suurbritannia tiim on juba Eestis eeltööd tegemas käinud.

Kas väeüksus hakkab paiknema Tapal?

Tapa on parim koht, sest läheduses on harjutusalad, et mitte pöidlaid keerutada, vaid päriselt harjutada.

Kui kalliks läheb 1000 mehe pidamine Eesti maksumaksjale?

Ma ei oska hinnasilti külge panna. Kaks kasarmut maksab 11,5-12 miljonit eurot. Sellele lisaks veel mingid kulud, katame teatud ülalpidamiskulud, meditsiiniteenust ja veel mingieid selliseid pisemaid asju. See on odav võrreldes panusega, mida see annab meie julgeolekusse, sest kahekordistab meie sõjalise võimekuse. Pluss veel see, et viime tippkohtumiselt kaasa otsuse, et NATO annab meile infrastruktuuri ülesehitamise ühisrahastusest  70 miljonit eurot. Oleme teinud paganama hea diili!

Valitsus toonitas oma pressiteates, et NATO pikaajaline kaitse- ja heidustushoiak on Varssavi tippkohtumise järel muutunud. Kuidas on muutunud kaitse- ja heidutushoiak võrreldes varasemaga?

Pataljon on iseseisvalt lahinguvõimeline üksus. Seni on olnud kompaniid, see on julgestusüksus, mis on kohal ja tegutseb meie kaitseväega koos, aga iseseisvalt tegutsemisvõimeline ei ole. Toimus kvaliteedihüpe julgestustasandilt heidutustasandile. Igas Balti riigis on kohal sõjaline üksus, mis suudab iseseisvalt sõjaliselt võidelda, see ongi sisuline erinevus  

Kui tähtis on Balti riikide julgeolek võrreldes Türgi probleemidega või kasvava terroriohuga?

Varssavi tippkohtumise tähtsaim teema olid Balti riigid ja Poola ning NATO uus üldine jõulisem hoiak. Me ei saa ignoreerida ühegi teise piirkonna probleeme, kaasa arvatud NATO lõunatiiva muresid. Me panustame ka ise paikadesse, kus liitlastel on suuremad mured. Saadame Iraaki ja Malisse instruktorid, samuti Lõuna-Liibanoni ja Afganistani ning Vahemerele. NATO ei ole ühesuunaline tänav, kus tarbime teiste pakutud julgeolekut, peame ka ise panustama.

Mida ütlete neile, kes arvavad, et 1000 liitlassõduri tulek ainult suurendab konfliktiohtu, sest see ärritab Venemaad, sundides teda oma sõjalist kohaolekut Eesti ja teiste Balti riikide piiridel suurendama?

Minu eesmärk kaitseministrina ei ole meeldida Venemaa poliitilisele režiimile või juhtkonnale. Mina teen seda, mis on Eesti ja NATO julgeoleku jaoks tarvilik. Varssavi otsused on reaktsioon sellele, mida Venemaa on teinud. Kas te kujutate ette, et oleksime läinud küsima pataljone ja õhuturvet, kui Venemaa ei oleks amputeerinud suveräänse Gruusia riigi kahte osa või Krimmi ja Ida-Ukrainat? Me oleksime võinud seda küsida, aga NATO liitlased oleks vaadatud meid imeliku näoga. Venemaa on kõigeks selleks ise põhjuse andnud. Venemaa provotseerimise jutt on naeruväärne. Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on kümme korda rohkem tegevväelasi kui Balti riikides kokku. Kui Euroopa 2000ndate algul vähendas kaitsekulutusi, siis Venemaa suurendas drastiliselt kaitsekulutusi ja suunas need Lääne sõjaväeringkonda. Mina nimetaks sellist käitumist provokatsiooniks.

Kui tugevad on steinmeierlikud meeleolud NATOs?

Need ei ole tooniandvad. Kui vaadata Saksamaa päris käitumist, siis sel nädalal jõudis Saksa kompanii rotatsiooni korras Eestisse,harjutades koos meie sõjaväega. Saksamaa osaleb regulaarselt Balti riikides toimuvatel õppustel. Saksamaa on pataljoni saatmise raamriigiks Leedus, kuhu lähetavad ka rasketehnika. Ma vaataksin Saksamaa tegusid, mitte poliitikute sisepoliitiliselt suunatud arvamusavaldusi.