Aidi Vallik
kolumnist
Juba enne jaanipäeva jõudis mu kõrvu üks imelik kuuldus, mis tundus algul nii absurdne, et ma isegi ei uskunud seda. Aga pühade järel nägin, et polnudki see jutt mingi suveöö unenägu või sõnajala õitsemine.
Jutt on Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisest. Juba kümme aastat tagasi oli ette näha, et nii see ükskord minema peab ja nagunii läheb ka. Triangel haldusüksuse nime ümber on küll naljajutt, tõesti kui ehe veidrus ego õhutusel. Aru ma ei saa, miks seda üldse nii väärt mõtteks peetakse, et selle nimel kas või omavalitsuste ühinemisläbirääkimised liiva lasta.
Ei oleks uskunud, kui poleks oma silmaga lehest lugenud. Et siis Haapsalu linn ja Ridala vald peaksid kokku moodustama Haapsalu linna? Linna, mille ulatus on umbes 260 km² maismaad ja 78 saart ehk laidu; linn, mis hõlmab 56 küla ja kaht alevikku – kas need saavad siis uuteks linnaosadeks? Kas olen ma ikka õigesti aru saanud, et te nii tahate teha? Et just nii on õige ja hea ja vaimukas nagunii?
Emakeele suhteliselt hea valdajana olen siiani elanud arusaamises, et nimetust „linn“ kasutatakse linnalise, tiheasustusega piirkonna tähistamiseks, kui selle asula elanike arv ületab vastava kokkuleppelise numbri. Selle viimase osas meie uuel omavalitsusel probleeme mõistagi ei ole, aga tervet senist Ridala valda tiheasustusega asulaks ja Haapsalu linnaks kujutleda käib mulle üle jõu.
Umbes samamoodi käib ilmselt paljudele haapsallastele ja linnavõimule üle jõu ning ka uhkuse pihta kujutlus haldusüksusest nimega Ridala vald. Või Ridala linn. Jah, see viimane on kuidagi nukker. Sest taas – mis Ridala linnast me räägime. Jõuame jälle absurdi. Ja mõtted liiguvad millegipärast hoopis muinasmaakondadele, „Maleva” filmile või muule inspireerivale materjalile.
Aga kui vaataks, kuidas on mõistlikumad mehed neid keerulisi haldusküsimusi lahendanud. 11 aastat tagasi liitus Haapsalust vaid veidi väiksem Türi linn end ümbritsevate Oisu ja Kabala vallaga ja tekkis uus haldusüksus nimega Türi vald, millesse kuulub üks linn (Türi, neil on praegu küll naljaka ja inspireeriva nimega linnapea, aga see ei puutu kuidagi haldusreformi), kaks alevikku (Oisu ja Särevere) ning 35 küla, mida ma siinkohal üles lugema ei hakka. Türi valla keskuseks sai Türi linn. Lihtne ja loogiline ega vaja oma olemuse mõistmiseks kuigi rikast kujutlusvõimet.
Ma ei ole kujutlusvõime, vaimukuse või egoupitamise vastu üldse. Lihtsalt on asju, mis on vanemad kui meie, kohanimed ehk toponüümid ikkagi on eesti keele üks vanimaid kihistusi ja otsapidi ennast kinnitanud nii rahvaluulesse kui ka geneetilisse mällu (kui selline olemas peaks olema). Ja sellepärast tundub mulle olemuslikult veider kujutleda üleelusuurust Haapsalu linna, mis laotub alates Herjavast allapoole üle Haeska, Kiideva ja Puise nagu üks pirakas Põhja konn.
Muide, leidsime abikaasaga juba aastate eest, et Tagalahte sobiks vägagi asetada vetele hõljuma veel üks tore puitskulptuur lisaks jääkarule: üks pirakas Põhja konn lähenemas merelt, suur nagu nagu vitaalivendade laevastik. Aga tegelikult saaks sellest nüüd sinna luua lausa monumentaalteose: Valge Daami eepiline võitlus Põhja konnaga. Ei tea, kas Indrek Jets teeks ära?
kas tõesti on onu Sukles Põhja konn, uskumatu lugu küll
hea, et Volli harib natuke inimesi 🙂
Nii ongi, Urmas Sukles suudab Haldusreformi seaduse § 14. Haldusüksuse liigi säilitamine tsiteerida aga sellest mitte aru saada. Õnneks on igal seaduseelnõul ka seletuskiri kaasas, kus asi lahtimõtestatakse. Varem oli linna ja valla ühinemise tulemus reeglina vald. Nüüd on hästi lühidalt eritüübiliste omavalitsuste ühinemise tulemus: § 14. Haldusüksuse liigi säilitamine 1) maitseasi (va valdade ühinemisel ei saa tekkida linna) 2) ja seda tagasiulatuvalt Tulevikus saab “linn” olla kolm asja, mis üksteist välistavad: a) omavalitsuslik haldusüksus (näiteks Haapsalu linn täna) b) pelgalt asustusüksus (ehk praegune vallasisene linna) (Näiteks Kärdla linn täna) c) valla linnaosa. See C ongi päris huvitav asi nüüd… Loe rohkem »
Pärisorjus,kui ilma luba küsimata kinkida , osta ja müüa võib.
to ….
Kui see oli vastuseks mu 10:58 kommile, tuletan meelde, et ametlikult ei valitse meil pärisorjus vaid demokraatia. Kui linna- ja maarahvas koosneks üksmeelsetest üksikisikutest, võiks nad (seaduse piires) ‘kinkida’ end kellele tahes – KOV, rahva teenrid, vormistaks vaid otsuse. Eestlaste häda on üksmeele puudumine ja vähene vennaarm. Sellist karja on huntidel mugav rappida. Kusjuures praegu pea kohal rippuv valdade sundliitmine sarnaneb tõesti kollektiivse pärisorjusega.
Margus Laidre raamatus “Dorpat” kirjeldatakse Tartu linna valitsemist Liivi sõja ajal. Lisaks ilmselgetele paralleelidele tänaste poliitikutega võib sealt leida ka positiivseid näiteid maa ja linna koostööst. Keskaegne linn ei teinud suuri otsuseid arvestamata lähiümbruse mõisnikega (nende külade ja talupoegadega). Viimastest sõltus otseselt linna varustatus toidu ja kaitsjatega ning vastupidi – linn oli lihtrahvale pelgupaigaks rüüstajate eest. Siit ettepanek Läänemaa läänepoolsele rahvale panna keskvõimu rünnaku vastu seljad kokku. Mis oleks, kui linn ‘kingiks’ Ridala vallale näiteks Kastani linnaosa, võimaldades Ridalal täita lähivaldade ühinemiseks vajaliku elanike kvoodi? Ja hiljem kingiks Ridala Kastani tagasi? Kuipalju see maksma läheks? Oma eraettevõtete päästmiseks jätkub karastunud… Loe rohkem »
Mis põhimõtete alla käib sulaselge sullerlus ja väljapetmine?
Faktid on, et Haapsalu juriidiline järjepidevus ulatub 700 aasta taha, Ridala vald sündis paberil alles XIX sajandil ning loodava megavalla vanus on 0. Riigi poolt kunstlikult tekitatud punnseisust peaks säästma Läänemaa vanimat õiguslikku asustusüksust – Haapsalu linna, mille juriidiline kestvus on selgelt eristatav suvalistest kvantitatiivsetest näitajatest nagu elanike arv, hoonete/asutuste hulk jms. On ju Haapsalu läbi ajaloo olnud korduvalt inimtühjem kui tänase Taebla, Palivere või Risti külakeskused, ometi ei kipu me viimaseid ‘linnaks’ nimetama. Muide, Haapsalu linnasarase piires on alati olnud ka metsa (Paralepas, Valgeväljal), põllumaad (Posti tänava ümbruses, praeguse staadioni alal), heinamaid (Koplis, Laksupealsel) ning külasid (Vääsna, Konnaküla, Randsalu).… Loe rohkem »
Lübecki linnaôigusest tulenevalt seda ei vôimaldatud jah. Haapsalu oleks vôinud olla praegu märksa suurem ja vôimsam keskus kui Haapsalu linnal oleks keskaja lôpus vôi uusaja alguses olnud oidu arendada kaubasadamat. Kahjuks seda ei tehtud (vôi ei lastud teha tsaarivôimu ajal tänu Paldiski loomisele, ei oska öelda). Nii ta väikelinnaks jäigi.
no eks juba toolalgi olid tollipulgad või loodimispaelad, mis ütlesid, et meri siin väga madal igasugustele laevadele
nii see oligi,ja kui Ridalalt oldi nõusolek liitumiseks kätte saadud,hakkas hr.linnapea esimese asjana oma lubadust tagasi ajama
Ja ärgu pugegu seaduse selja taha!
Mina usaldan linnapead.
Meenub Jaan Krossi tsitaat:
Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord — krõksti pooleks. Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
Tegelik Haldusreformi seaduse :
§ 14. Haldusüksuse liigi säilitamine
(1) Linn võib säilitada ühinemise tulemusena moodustuva haldusüksuse liigi „linn”, kui ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused on ühinemislepingus või -kokkuleppes linna kui haldusüksuse liigi säilitamises kokku leppinud.
(2) Enne 2017. aastat ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused, millest ühe omavalitsusüksuse liik enne ühinemist oli „linn”, võivad taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus haldusüksuse liigi „linn” taastamist, kui ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused on ühinemislepingus või -kokkuleppes linna kui haldusüksuse liigi taastamises kokku leppinud.