Läänemaa kodukaunistamiskonkursi komisjon esitas tänavu presidendi auhinnale Helvia ja Kalle Orumaa Põlluotsa talu Varikul; Kulla ja Andres Altmäe Rohuaia talu Kullamaal ning Eve Vainu ja Tervo Põdra kodu Virtsus.Kaunima tööstusmaastikuna esitati Lihulas asuv OÜ Narma vaibatööstus, mis on üks kahest tänavu presidendi auhinna pälvinud tööstusmaastikust Eestis (teine on Koidula raudteepiirijaam Värska vallas Põlvamaal).
Mere ääres männimetsas
Helvia ja Kalle Orumaa Põlluotsa talu Varikul tähendab kodu mere ääres männimetsas, mis on kahtlemata iga eestlase unistus. Vana metskonnale kuulunud krundi sai tollal noor pere enda käsutusse 1989.
Siis seisis seal lagunev majavare, millest oli püsti veel vaid karkass, ning all pehkinud põrand. Et maja juurde pääseda, tuli kõigepealt sisse tallata rada läbi üle pea kõrguva vaarika- ja nõgesevõsa. Aasta pärast hakkas sündima abi – esimene poeg Reno tuli ilmale 1990, kellele järgnes peagi teine poeg Raiko ning siis kaksikud Argo ja Ergo. Lugeja kindlasti teab, et pereisa Kalle Orumaa, kes töötab Haapsalu päästekomandos, on ühtlasi Variku külaseltsi vanem ja 2013. aastal valitud Läänemaa aastaks isaks. Kes teeb, see jõuab!
Nii nad ongi laste eest hoolitsemise kõrvalt ehitanud üles helerohelise ilusa terrassi ja kauni aiaga kodumaja. Poisid asusid appi kohe, kui jalad alla võtsid. Nendeta olekski olnud raske teha nii suuremahulisi töid, kui krunti ümbritsev diagonaalsete laudadega piire ja selle alla ehitatud maakivist vundament. Aeda kaunistab vesiroosidega tiik, kus elavad kalad. Kuna kõik poisid on kõvad spordimehed, mängivad nii korv- kui ka võrkpalli, ei puudu siit ka suur spordiväljak.
Kuna hommikust õhtuni pole kellelgi aega aiaga tegelda, on lillepeenrad asustatud enamasti püsikutega. Suvelilled on istutatud piirdeaia äärde omatehtud puukastidesse. Puuhoov on peidetud aia ja kõrge lillerea taha. Et kaev õue paremini sobiks, on see ümbritsetud elumaja väikese koopiaga. Sissepääsuvärava kõrval on kena silt talu nimega.
Rahvariidetriibuline ja Rootsi punane
Kulla ja Andres Altmäe Rohuaia talu Kullamaal on Andrese kodumaja, mida pere on ümber ehitanud ja korrastanud juba kümmekond aastat, millest kohapeal on nad püsivalt elanud viimased kolm aastat. Varem olid nad Põlvas, kus oli Kulla kodu, aga peab ütlema, et Kulla-nimelisele naisele sobibki Kullamaa paremini.
Värske näo on pere andnud nii elumajale kui ka vanadele palkehitistest kõrvalhoonetele. Aida, mille vanust võib hinnata mitmesaja aastaga, suured uksed on värvitud Kullamaa rahvariidetriibuliseks, seinapalgid töödeldud musta värvi. Rootsi punane maja valge rõdu ja terrassiga on andnud inspiratsiooni ka kasvuhoone ehitamisel ja kujundamisel. Kuigi peres pole kedagi, kel oleks ehitus- või aiandusharidust, on kõik ikkagi oma kätega tehtud, aeg-ajalt abiks vaid kaks väimeest.
Kasvuhoone räästa alla on riputatud punutud amplid, vahvaid punutud suvelillealuseid leidub mujalgi. Terrassi esist kaunistavad värvilised suhkrukottidesse pandud lilled. Perenaine ütleb, et tegelikult on lilled istutatud poest ostetud pottidesse, aga see tundus talle mage, ja kuna ta on suur vanavara ja käsitöö austaja, siis otsis ta pottidele ümber midagi ebatraditsioonilisemat, nagu on vanad suhkrukotid. Õue keskel on kiike meenutav istumispaik, mida katab kivirikkudega samblakatus. Selle kõrval on uhke okstest sidrunväädikusein. Teerajad on sillutatud maakiviga. Aed on keskmise suurusega, kuid seda täiuslikum ja terviklikum see tundub.
Peaaegu nagu Prantsusmaal
Eve Vainu ja Tervo Põdra kodumaja Virtsus ehitasid aastaid tagasi üles perenaise vanemad, kes töötasid kalurikolhoosis Lääne Kalur, nüüd on seal juba aastaid toimetanud järgmine põlvkond. Krunti piiravad kunagi tuulekaitseks istutatud vanad puud, mis varjavad ära ka kõrvalhooned. Nüüd on elamu põhjalikult remonditud, majal on uus katus, uued aknad, ehitatud terrass ning valgeks krohvitud grillimaja, mis koos sepistatud detailidega meenutas maakondlikule kodukaunistamiskomisjonile Prantsusmaa Provance´i piirkonda. Vana piirdeaeda on täiendatud uhke sepisväravaga.
Kunagi peeti siin loomi ning maja ümbritses peamiselt puu- ja köögiviljaaed. Iluaeda hakkas praegune pere arendama paarkümmend aastat tagasi. Selleks tuli välja juurida kümmekond õunapuud, aga need, mis alles, mõjuvad tõesti dekoratiivselt. Liigirikas püsikupeenar on ümbritsetud paekivist piirdega. Aias on palju ampleid ja muid lillealuseid värvikirevate suvelilledega.
Tarbeaed, kus on ka väike kartulimaa ja kasvuhoone, on muust aiast eraldatud nii, et seda ei pane esmapilgul tähelegi. Kuna elatakse ikkagi mere ääres, vanas kaluriasulas, siis ei puudu ka suitsuahi, mille on peremees teinud vanast metallvaadist, selle mustaks värvinud ja saanud aeda juurde mitte üksnes tarbeeseme, vaid ka moodsa kunstiobjekti. Grillimaja seinale kinnitatud tahvel ei tähenda mitte seda, et aias oleks auditoorium või „roheline klass”, vaid lihtsalt pere sõpruskond koguneb aeg-ajalt mängima üht Eestis vähetuntud liikumismängu, mille punktid saab jooksvalt tahvlile üles märkida. Ei pea vist nimetamagi, et kõik kokku mõjub ilusa, puhta, korraliku ja terviklikuna.
Puiesteedega ettevõte
Ettevõte, kes rajab vaibatootmise kõrval puiesteid, on OÜ Narma, mille juhatuse esimees Janek Vipre. Läänemaa komisjon oli tõesti üllatatud, kui leidis keset Lihula kõnnumaad kolme hektari suuruse silmapaistvalt nägusa tööstuspiirkonna. Veerandsada aastat tagasi paiknesid siin ETKVLi laod, mida ümbritses võsastunud ala. Kui ettevõtja Janek Vipre 1990ndate alguses OÜ Narma vaibavabriku rajamist alustas, tuli kõigepealt puhastada jäätmaa. Nüüd on siinsed teed, platsid ja parkimisala asfalteeritud ning markeeritud, siin on uhke lipuväljak ja ettevõte pole pidanud paljuks panustada haljastusele. Sõiduteede vahelistele saartele on istutatud mitmesuguseid püsikuid ja põõsaid, mille vahele on seatud huvitavaid, dekoratiivsete väikevormidena mõjuvaid kive. Kujundus on läbimõeldud ja terviklik, isegi kaubakonteinerid sobivad tootmishoonetega hästi kokku nii paigutuse kui ka värvilahenduse poolest. Muru on niidetud nii kaugele, kui silm ulatub. Keskkonnahoidu ja tulevast säästu silmas pidades viis ettevõte möödunud aastal tootmishooned üle maaküttele ja paigaldas päikesepaneelid.
OÜ Narma on märkimisväärselt investeerinud ka Lihula linna paremasse väljanägemisse ning nüüd on tootmishoonete ümbrusse kasvama pandud kolm uut alleed. Kuna raudteetammi ääres kasvab enamasti pajusid, pihlakaid ja kaski, lähtusid nad Janek Vipre sõnade kohaselt ümbruse haljastamisel kohalikust loomulikust keskkonnast, kuid soovisid harjumuspärasele looduslikule taustale lisada enam vormi ja elegantsi ning sellepärast valisid puid tavapärasest pisut erinevalt. Raudtee tänavale istutati „Bullata remmelgas”, mis on arvatavasti üks kõige ilusamaid pajusid üldse. Soo tänaval sirutuvad kõrgusse värvidega mänglevad Sahhalini „Dodongi” pihlakad. Piiri tänaval aga tunnevad endid loodetavasti hästi Himaalaja „Jacquemonti” kased, mis paistavad silma eriliselt läikivate lehtede ja kiiskavvalge tüvega.
Narma OÜ tegeleb vaipade tootmise ja hulgimüügiga. Enamik tooteid eksporditakse. Ettevõttel on püsivaid koostööpartnereid enam kui 25 riigis.
Ene Pajula
Kodukaunistamise ühing
Fotod: ANU JOOST
