Tõnu Kaljuste. Arhiiv
Kreegi päevi peetakse Haapsalus Tõnu Kaljuste Nargenfestivali hõlma all kümnendat korda, Nargenfestival ise on Kreegi päevadest aasta vanem.
Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste on igal aastal leidnud mõne uue tahu Kreegi loomingu avamiseks. Tänavu on ta Kreegi päevade kava ja ettevalmistuse usaldanud muusika- ja teatriakadeemia dirigeerimisosakonna magistrantidele, noortele andekatele koorijuhtidele.
Kaljuste ise võtab praegu vastu eksameid – ta on muusikaakadeemias dirigeerimisosakonna juhataja ja professor. Ühel päeval teeb ta proovi inglise üliõpilasega, kel on kontsert Filharmoonia kammerkooriga. Teisel päeval on proov jaapanlannaga, kes valmistub Collegium Musicalega Tormise „Raua needmiseks”. „Väga hästi teeb,” ütleb Kaljuste jaapanlanna kohta. „Kultuuripinnas, kus tema pärit, on küll teine, aga selle teose ürgne taju trummipõrina saatel on meil kõigil olemas.”
Tõnu Kaljuste, mis tähendus on sellel, et olete kümme aastat Kreegi päevi korraldanud?
Et ongi kümnes? Väga tore, ma ise pole neid aastaid lugenud.
Kuidas käib Kreegi päevade kava kokkupanek?
Alati läheb see mingi tee peale, aga helilooja on kõige tähtsam. Olen iga kord toonud esile mõne uue tahu Kreegist. Seekord on see Kreegi meeskoorimuusika. RAMi kontserti olen kavandanud mitu aastat, see aasta lõpuks sobis. Teoseid on palju, laule valides peab kontserdist moodustuma tervik. Tuleb valida, kas võtta aluseks ajaline telg, see, mida ta elas ja üle elas; või võtta aluseks tekstid. Kontserdil selgub, millise tee oleme valinud.
Kuidas ja kuhu võiks Kreegi festival edasi areneda?
Sõltub koostööst Haapsaluga. Kreek väärib üht oma festivali, tema elu ja tegevus annavad palju mõtteainet, kuidas Tallinnast väljaspool muusikud tegutsesid, millist muusikat see kaasa tõi. Mõtleme neil päevil temale kui inimesele ja tema eluloole. Selline festival annab tuge väljaspool Tallinna elavaile inimestele. Tihtipeale arvatakse, et kõik, mis on Eestist väljaspool, kaugel ja välismaal, on kõige tähtsam. Siinne on teisejärguline.
Samasugune mõttemaailm valitseb Eesti sees – tähtis on see, mis Tallinnas juhtub. Eesti igas linnas võiks olla oma Kreek või kunstnik, kellele tähelepanu juhtida. Paljud Tallinna või välismaale õppima läinud lõpetavad ikka oma kodukohas. Ka Kreek õpetas muusikat Haapsalus, tal oli palju õpilasi, see tähendas paremat haridust ja tegi Haapsalu palju suuremaks.
Miks Kreek on suur?
Tal on kaunis ja siiras muusika. Tal oli tähtis missioon, üliõpilasena kogus ta palju rahvalaule, rajas nende peale muusikat, hakkas meie enda kultuuri populariseerima, andis rahvalaulule uue elu. Ta oli inimene, keda huvitas mitte ainult eestipärane, vaid ka rannarootsi kultuur ja vene õigeusk. Ta oli kosmopoliit, avar inimene.
Kui tuntud helilooja on Kreek mujal maailmas?
Kooriringkonnis on mõned tema koorilaulud tuntud. Mingi aja jooksul laulsime Filharmoonia kammerkooriga palju „Taaveti laule”. Koori rahvusvaheline tegevus ja plaadistused on viinud selleni, et seda lauldakse palju. Kreeki laulavad maailma tippansamblid, näiteks King´s Singers laulab Kreeki, laulab eesti keeles. Kuulake Youtube´st! Mõne muusika puhul peab propagandat tegema, Kreegi puhul seda vaja pole, see läheb südamesse ja jõudis maailma.
Kas teame praeguseks Kreegist kõike või on veel avastamist?
Ei tea kõike. Mingil ajal me häbenesime nõukogudeaegseid asju, neid, mida tol ajal pidi tegema. Praegu oleme võltshäbist üle kasvanud. Kui näpud pandi sahtli vahele, oli tähtis, kuidas mingeid asju tehti.
Kreek oli väga intelligentne mees, ta lahendas sellised situatsioonid humoorikalt ja omamoodi. Kunagi ehk tuleb ettekandele 1953 kirjutatud kantaat „Kalevipoeg nõiakoopas”. See kantaat on selge märk – ta pidas tol ajal nõiakoopaks teatud režiimi ja Kalevipoja kuju tuleb vaadata ülekantud tähenduses. Seda pole te veel kuulnud.
Seekord laulab RAM Kreegi „Laulu Stalinist” meeskoorile. Näete, millise toreda südamlikkusega ta räägib, nagu oleks kirjutatud kõige kallimale inimesele, selles pole võltspaatost ega hurraa-hõiskamist, ta on valinud ilusa muige. Ka „Laulu Stalinile” pole te enne kuulnud. Et Haapsalus tulevad ettekandele kõik meeskoorile kirjutatud laulud, ei saa Stalinist üle ega ümber.
Milline Kreegi heliteos teile enim meeldib?
Tal on palju ilusaid laule. Kui hakkan vaatama, mida ise enim tahan teha, siis „Õnnis on inimene”, „Maga, maga matsikene”. Tänavu 1. jaanuaril Hennessy uusaastakontserdil laulsin Kreegi 1938 kirjutatud rahuloitsu „Pax, wo bist du?” (e. k kus oled, rahu?)
Kuidas võiksid Kreegi päevad kulgeda?
Tahan tuua noori, üliõpilasi, Kreegi juurde, anda neile võimalusi. Igal kontserdil on Kreegi vaim. Laupäeval lauldakse Kreeki, pühapäeval tulevad Haapsallu noored lauljad esinema, nad saavad teada, mis helilooja Kreek oli ja kus elas.
Meenutus: Kaljuste esimene kontsert Haapsalu toomkirikus aastal 1971
Tol ajal veel üliõpilane Tõnu Kaljuste korraldas 1971. aasta suvel Eesti üliõpilaste ehitusmaleva (EÜE) suvemuusikatuuri Lääne-Eesti kirikuis. Tollane EÜE komissar Raul Tammet meenutab Haapsalu toomkiriku kontserti nii.
Oli augusti lõpp, kontsert algas õhtul hilja, oli kottpime, küünlad põlesid, sest elektrit kirikus ei olnud. Oli kümmekond lauljat ja 7-8 pillimeest. Publik, linnakodanikud, kuulasid kontserti püstijalu, istepinke polnud. Tammeti sõnul oli Tõnu Kaljuste idee teha vanades kirikutes EÜE festival. Tammetil tuli kohalikust parteikomiteest luba saada. Parteikomitees kultuuriga tegelnud Laine Soosalu andis loa, ütles, et plaanis ongi toomkirikust kontserdisaal teha.
Kaljuste mäletab tollast kontserti hästi: „Kirikul ei olnud aknaid ees, tuvid lendasid ringi. Laulsime koorirõdul. Esinesime ka Hanilas, Muhu kirikus, Kuressaare kapiitlisaalis, Pühalepa kirikus. Tekkis traditsioon, mis kulmineerus 1978. aastal turneega „Tornikell minu külas”. Seda võim enam ei ära seedinud ja keelati ära.
