Laupäeval selgub Rannarootsi keskuse parklas Eesti raiemeister

Laupäeval hakkab Rannarootsi keskuse parklas saepuru lendama. Foto: Eesti metsaselts

Laupäeval peetakse Rannarootsi keskuse parklas ja kõrval metsatukas Eesti lahtised raiemeistrivõistlused.

Eesti raiemeister selgub viie võistlusala punktide kokkuliitmisel. Välja antakse ka eraldi iga võistlusala meistritiitel.

Eesti raiemeisterivõistluste peakorraldaja Mart Kelk rääkis, et võistlust peetakse just nendes tegevustes, millega raiemehed metsas kõige rohkem kokku puutuvad. „Puu langetamine, saeketi vahetamine, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine ja laasimine,” loetles Kelk võistlusalad.

Võistluspäev algab kell 8.30 puude langetamisega. Selleks on Rannarootsi keskuse taga, teisel pool raudteerammi ettevalmistatud langetusala. Langetamine käib täpsuse peale. „Puust 15 meetri kaugusele asetatakse märk, kuhu puu tuleb langetada,” selgitas Kelk. Mida lähemale puu märgile langeb, seda rohkem punkte võistleja saab. Lisaks täpsusele pööravad kohtunikud tähelepanu ohutustehnikale. Kui saagimistehnika on vale ja ohtlik, saab võistleja miinuspunkte.

Kelgu sõnul on puude langetamine pealtvaatajaile üks atraktiivsemaid alasid. „Raudteetammilt on seda väga hea jälgida,” ütles Kelk.

Ülejäänud neli ala peetakse Rannarootsi keskuse parklas. Kell 10 algab saeketi vahetus. „Kiireimad vahetavad keti kümne sekundiga,” teadis Kelk.

Täpsussaagimine ja kombineeritud järkamine kujutavad endast palgi küljest kolme kuni kaheks sentimeetrise paksuse ketta ära saagimist. Täpsussaagimisel asetseb palk maas lauajupi peal. Saagimisel ei tohi saag puudutada palgi all olevat lauajuppi.

Kombineeritud laasimisel paiknevad palgid maapinna suhtes nurga all. Oluline on kiirus, ketaste paksus ja sae ohutu käsitlemine.

Kell 15 alustavad võistlejad laasimisega. „Kuue meetrise palgi sees on 30 oska, mis tuleb võistlejaid kiiruse peale maha saagida,” selgitas Kelk. Laasimisel tuleb arvestada, et sisselõiked palki on keelatud, peale selle ei tohi oksatüükad jääda kõrgemad kui 1,5 sentimeetrit.

Samal ajal raievõistlusega võtavad omavahel mõõtu metsa väljaveomasina juhid. Nende ülesanne on koorem etteantud skeemi järgi masinale laadida, sõita sellega maha märgitud rajal ring ja siis koorem uuesti maha laadida. „Rada on küllaltki kitsas, mis peaks imiteerima tingimusi metsas, kus suure masinaga tuleb puude vahel manööverdada,” selgitas Kelk.

Laupäevasele raievõistlusele on end registreerinud 37 võistlejat. Võistlustulle astub ka Paliverest pärit ja Luua metsanduskoolis õppiv Jarro Mihkelson.