Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks määruse, mis paneb paika võõrkeelsete nimede kirjutamise reeglid.
Määrus täiendab võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid, mida politsei- ja piirivalveamet, perekonnaseisuasutused ja konsulaarasutused isikunime andmisel ning kohaldamisel on kohustatud fikseerima. Muudatused puudutavad isikuid, kelle kirillitsas või muu mitteladinatäheline isikunimi tuleb ümber kirjutada eesti-ladina tähtedega.
Määrus võimaldab võõrkeelseid isikunimesid dokumenteerida võimalikult sarnaselt isikute päritoluriigis väljastatud dokumentides oleva nimekujuga. Selleks kehtestatakse eelnõuga seitse uut tähetabelit: Armeenia, Gruusia, Kasahhi, Kirgiisi, Tadžiki, Ukraina ja Valgevene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides. Kui ametlikult kehtestatud tähetabel mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamiseks puudub, siis lähtutakse Eesti Keele Instituudi eksperthinnangust.
Määruse jõustumisel on võimalik enam arvestada inimese soovi, kuidas ta nimi eesti-ladina tähtedega ümber kirjutada. Inimese soovil on tal võimalik saada näitena oma abikaasa või ka oma praeguse võõrpäritolu perekonnanime ladinatähelise kirjapildi kohta täpsem nimekuju.
Näiteks võib kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümber kirjutada kolmel viisil, kas kirillitsast nime ümberkirjutamise häälduse järgi, ümberkirjutamisel täht-tähe järgi või isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis kasutatava tähetabeli alusel. Vene kirjaniku kirillitsas kirjutatud Горький nimekuju saaks nii kirjutada: häälduse järgi Gorki, täht-tähelt Gor’kij, kuid Venemaal ametlikult kehtiva tähetabeli järgi Gorkii. Kehtiv kord selliselt nime ümberkirjutust ei taga, mis tähendab inimese taotluse suhtes keelduva otsuse tegemist.
