2

Endine emakeeleõpetaja: kolm üldlevinud viga häirivad väga

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Otto Wilhelm Masingu 1795. aasta aabitsa tiitelleht. Foto vikipeedia

Lääne Elu toimetusse helistanud endise emakeeleõpetaja sõnul on ta väga mures selle pärast, kui vigast ja viletsat eesti keelt tänapäeval räägitakse. Eriti häirivad teda kolm üldlevinud viga.

Esiteks „eurid“. „Rahaühik on ju ’euro’ ja mitmuses ’eurod’, aga igal pool räägitakse „30 euri“ ja „sada euri“,“ ütles ta.

Teiseks ’üksteise’ ja ’teineteise’ segiajamine. „Kas tõesti ei saanud see kooli ajal selgeks, et ’teineteise’ on siis, kui on ainult kaks inimest ja ’üksteise’ siis, kui on rohkem?“ (Eesti keele lubab ’teineteise’ asemel ’üksteise’ öelda – toimetaja).

Kolmandaks aetakse segi ’järele’ ja ’järgi’. Järgi tähendab ‘millegi põhjal, kohaselt’. Järele kasutatakse tähenduses ‘üle, alles, kannule’, nt Kõik võileivad jäid järele. Nad jooksid meile järele.

„Need vead on üldlevinud, ka ajakirjanduses ja kirjasõnas. Olen helistanud ETV-sse ja Vikerraadiosse ja palunud, et võetaks sellega midagi ette. Öeldakse, mida ma tegema peaks, aga neid nutiasju mul ei ole, olen vanem inimene,“ ütles helistaja.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Jaht
Jaht

Olenemata nendest vigadest pole mul siiani olnud probleeme tekstist arusaamisega. Järku on need reeglid liiga aegunud ja vajaksid ümbervaatamist.

N31
N31

Võib nõustuda, neid levinud vigu on kohe palju rohkemgi. Üks levinumaid on sõna ‘läbi’ kuritarvitamine – läbi Euroopa Liidu, läbi nende meetmete, läbi Frankfurdi jne. Selle asemel on sõnad ‘kaudu’, ‘abil’, ‘tõttu’, mida kuuleb viimasel ajal harva. Ka meie haritud avaliku elu tegelased pole sugugi eeskujuks. Ka ‘täna’ kasutatakse kontekstis, kus on õigem öelda ‘tänapäeval’ või ‘praegusel ajal’. Samuti tervitatakse lapsi juba imikueast peale sõnaga ‘tšau’, mistõttu teavad paljud lapsed arvata, et tegemist on meie oma (slängi)sõnaga. Mis ‘terel’ viga on? Kas kõlab liiga ametlikult?
Kahjuks on siinses artiklis jäänud sisse “Eesti keele lubab…” Toimetajad on tänapäeval ära kadunud.

wpDiscuz