Vormsi vallavanem Tanel Viks nentis, et Vormsil elamiseks peab olema kas ettevõtja või tegema kaugtööd – kõrgelt tasustatud töökohti pole saarel kunagi olnud. Foto: arhiiv
Statistikaamet avaldas täna eelmise aasta kuukeskmise brutotulu, milleks oli 1013 eurot. Kuukeskmine brutotulu ületas mullu esmakordselt 1000 euro piiri.
Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas Vormsi vald. Vormsi elanike brutotulu on 150 euro võrra Eesti keskmisest ja 60 euro võrra Tallinna keskmisest kõrgem – 1 162,49 eurot. Tulusaajaid on Vormsil registreeritud 170.
Vormsi vallavanem Tanel Viks nentis, et selline palgaraha Vormsilt kindlasti ei tule. „Meil siin selliseid töökohti pole. Tänapäeval ei ole enam asjad ka nii, et seal, kus teed tööd, seal ka elad. Kui Vormsil elada, pead olema kas ettevõtja või siis tegema kaugtööd – sellised töökohad on tavaliselt kõrgelt tasustatud. Kolmas variant on, et käiakse paari nädala või kuu kaupa kuskil mujal tööd tegemas – kas autoroolis või laeva peal,“ rääkis Viks.
Viksi sõnul on tänane päev täiesti võrreldav sellega, kuidas asjad sada aastat tagasi käisid. „Mehed käisidki saare pealt väljas tööd tegemas ja palka välja teenimas, tänapäeval käib asi täpselt samamoodi. Saarel pole kõrgepalgalisi töökohti kunagi olnud.“
Vallavanem märkis, et väga oluline osa saare elus on neil inimestel, kes identifitseerivad end vormsilastena. Näiteks elatakse valdav osa aastast hoopis mujal, aga vanemate- või suvekodu on Vormsil ja seetõttu on otsustatud end Vormsile sisse kirjutada ja oma maksuraha valla toetuseks tuua. Viks lisas, et maksutulu mõttes tunnebki vald end kindlalt. „Mingit häda meil sellega tõesti pole!“ muheles Viks.
Läänemaa valdadest on pingereas järgmine Noarootsi vald, kus keskmine brutotulu oli 1103,87 ehk pea 100 eurot Eesti keskmisest rohkem. Nii Vormsit kui ka Noarootsit võib tinglikult nimetada suvitusvaldadeks – arvestatav osa valla hingekirjas olevatest inimestest ei ela seal aastaringselt ja veel suurem osa töötab mujal. Kõige väiksemat brutotulu saadi eelmisel aastal aga Lihula vallas – 872,542 eurot.
Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna analüütik Greta Tischler selgitas, et keskmise brutotulu statistika ei väljenda tegelikkust päris must-valgelt. Näiteks ei ole teada, kas inimene on olnud tööl osa- või täisajaga. „Kui arvud näitavad, et kuskil on saadud väikest palka, siis võib juhtuda, et inimene on töötanud poole kohaga,“ ütles Tischler. Statistikas väljendub see aga väiksema keskmisega. Samal põhjusel on tema sõnul pea võimatu saada ka adekvaatset pilti naiste ja meeste palgalõhest, sest tihti on just naised need, kes töötavad laste kõrvalt osakoormusega. Ka võib juhtuda, et inimene saab palka mitmest töökohast. „Seepärast tuleb brutotuku statistikasse suhtuda väikse ettevaatusega.“
Majandusanalüütik Maris Lauri tõi välja veel ühe muutuja, mis mõjutab eriti väiksemaid maakondi.
„On juhtunud, et mõni suur tööandja tõstab palka või maksab preemiat ühel aastal natuke rohkem kui tavaliselt – siis on kohe pilt paigast ära,“ selgitas Lauri.
Samuti võib pilt oluliselt muutuda, kui mõni madalapalgaline ettevõte tegevuse lõpetab. „Siis juhtub sama asi – keskmine sissetulek suureneb.“
Tischler selgitas, et koondamiste puhul võivad muutused kajastuda ka viiteajaga. „Kui saadakse lõpparve koos kasutamata puhkusetasuga kätte, mõjutab see samuti pilti. Praegu me räägime 2015. aasta andmetest, mis kajastavadki konkreetselt neid tulusid, mis saadi kätte eelmisel aastal. Näiteks kui ettevõte lõpetas tegevuse 2014. aasta lõpus, kandusid need summad üle 2015. aasta algusesse ja mõjutasid just eelmise aasta keskmist brutotulu.“
Kokkuvõttes kajastab brutotulu keskmine ikkagi reaalset elu. Vahe on vaid selles, kas see reaalsus annab endast numbrite keeles märku aasta varem või hiljem. „Kas muudatus tuleb välja aasta või kahe võrdluses – pole vahet. Aga kindlasti tuleb,“ märkis Tischler.
Läänemaa palk kasvas hästi
2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Lääne, Jõgeva, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas – 7 protsenti. Teistes maakondades kasvas brutotulu 6 protsenti, välja arvatud Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5 protsenti.
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuu keskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1442 eurot.
Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam.
