Maanteeamet kutsub eakaid juhte kooli

74aastane Vassili Pereverzev ütles, et sõidab autoga iga päev. Koolituse kohta arvas ta, et võiks ju õpetussõnu kuulata küll. ARVO TARMULA

Et eakate osakaal liikluses suureneb iga aastaga, korraldab maanteeamet maakonniti neile täiendkoolitusi, kus õpetatakse tähelepanu pöörama tervisemuredele ja räägitakse ka suuremaist muudatustest liiklusseaduses.

Haapsalu politseijaoskonna patrullitalituse juht Tarmo Tomson peab eakaid üldjuhul kuulekaiks liiklejaiks, kuid siiski on Läänemaal aeg-ajalt liiklusõnnetusi, mille põhjus on seotud autojuhi vanusega.
„Eks mured ole samad mis mujal Eestis: tähelepanematus, väiksem reaktsioonikiirus,” nimetas Tomson vanusega kaasnevaid probleeme. Ta tõi näiteks eakate autojuhtide süül viimasel ajal juhtunud tavalisemad liiklusõnnetused: kõrvalteelt peateele ettekeeramine, kus ei pandud peateel liikunud autot tähele; jalakäijat ei pandud tähele. „Ühe autojuhi tervis oli selline, et ta ei kuulnud,” ütles Tomson.  
Patrullitalituse juhi sõnul tekib pika staažiga autojuhtidel aastakümnetega harjumuslik mälu, mistõttu sõidetakse harjumuse, mitte liiklusmärkide järgi. „Aga seda, et märke tähele ei panda, tuleb ette ka nooremail,” lisas Tomson.

Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Solveig Edasi lisas, et alati pole eakad juhid kursis muutunud liiklusseadusega. „Nad on kunagi endale load teinud ja sõidavad nii, nagu neid on õpetatud,” ütles ta. „Näiteks ringteel on nad harjunud suunda näitama ringteele minnes, mitte sealt väljudes,” tõi Edasi näite.       
Edasi sõnul suureneb eakate osakaal liikluses juba elanikkonna üldise vananemise tõttu. Viimase viie aasta jooksul on 65aastasi ja vanemaid autojuhte lisandunud kolmandiku jagu. Selles vanuserühmas on juhiluba umbes 30 protsendil inimestest. „Kui palju neist aktiivselt liikluses osaleb, pole teada,” tunnistas ta.
Esimest korda Haapsalus

Eakate autojuhtide täiendkoolitusi „Väärikas mootorsõidukijuht” korraldab maanteeamet kolmandat aastat. 10. mail on esimene selline koolitus Haapsalu linnavalitsuse, politsei ja Haapsalu kolledži toel ka Haapsalus. Täiendkoolitus on mõeldud vähemalt 65aastastele B-kategooria juhiloaga inimestele, kes igal nädalal autot juhib.  
Solveig Edasi sõnul nähti koolituste peamise sihtrühmana linnades elavaid eakaid, sest linnas on neid rohkem. Ometi vajavad just maal elavad inimesed autot oma asjatoimetuste ajamiseks kõige rohkem.

Seni koolitusel osalenute keskmine vanus on 70 eluaasta kanti, kuid vanim osaleja on olnud 88aastane härrasmees. Koolitus koosneb teooria- ja praktilisest osast.
Teooriapäeval selgitab liiklusõpetaja Priit Lilleorg liiklusolusid Eestis ja suuremaid muudatusi liiklusseaduses, samuti räägib ohtlikumaist manöövreist ja vigadest nende sooritamisel.
Solveig Edasi ütles, et nooremad pahandavad sageli, kui vanem autojuht sõidab maanteel 70 km tunnikiirusega. „Ega peagi 90ga sõitma, vaid võib omas tempos liikuda, kuid koolitusel räägitakse ka sellest, kuidas toimida, kui selja taha koguneb autokolonn,” selgitas ta.

Ennetuseksperdi sõnul tuleb koolitusel juttu sellestki, miks pole mõistlik keset teed sõita ja õpetatakse valima parimat aega liikumiseks. „Kui väga vaja ei ole, siis ei pea tipptunnil liiklusse minema,” rääkis ta.      
Tõstamaa perearst Madis Veskimägi räägib omakorda tervisehädadest, mis võivad autojuhtimist mõjutada: nägemise ja kuulmise halvenemine, reageerimiskiiruse vähenemine, ravimite koosmõju jm.
Solveig Edasi sõnul võib koolitusel perearstilt ka konkreetsete ravimite kohta küsida, kuidas nad tähelepanu mõjutavad või kui pikka aega pärast ravimivõtmist oleks mõistlik rooli mitte istuda.
Luba ära ei võeta

Koolituse praktilises osas istuvad osalejad rooli taha ja nende tegevust igapäevaliikluses jälgib liiklusõpetaja. Harjutatakse parkimist ja õpetatakse ka ökonoomse sõidu võtteid. „Eesmärk on värskendada koolitatavate liiklusteadmisi ja sõidu asjus anda eakale tagasisidet tema juhtimisvõime kohta,” ütles Edasi.
Solveig Edasi sõnul annab sõiduõpetaja ka tagasisidet, kas juht on liikluses ohtlik või mitte. „Kelleltki ei võeta luba ära ega saadeta kedagi eksamile,” kinnitas ta.
Edasi ütles, et seniste koolituste peale on kokku kolm juhtu, kus sõiduõpetaja on püüdnud veenda inimest, et oleks parem, kui ta rooli ei istuks.

Eakate autojuhtidega tegeldakse mitmel pool maailmas ja täiendkoolituse ideegi on Solveig Edasi sõnul pärit Soomest.
 „On riike, kus antakse eakale, kes rooli istumisest loobub, tasuta bussisõiduvõimalus,” tõi Edasi näite. Ta lisas, et Eestis selline süsteem pahatihti ei toimiks, sest maal, kus buss käib harva või ei käi üldse, pole inimesel tasuta sõidu õigusega suurt peale hakata. Asjad tahavad aga ajamist ja nii on ka eakas inimene sunnitud rooli istuma.