Ridala nõuab seltsimajade toetamist

Ridala volikogu esimees Olev Peetrise sõnul liigub Haapsalu ja Ridala ühinemise ümber kahetsusväärselt palju rumalaid linnalegende.
Foto: Arvo Tarmula
 

Haapsalu linnal tuleb ühinemiskõnelustel tegelda terve hulga Ridala valla nõudmistega, Ridalal aga oma valla elanike hirmudega.

Kolmapäeval tulid ühe laua taha kokku Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonid, et anda teineteisele ülevaade ühinemisega seotud ootustest, uutest võimalustest ja hirmudest.

Ridala esitas terve hulga nõudmisi: teede hooldamise maht praegusel tasemel, tolmuvabad koolibussi teed, seltsimajade jäämine munitsipaalomandusse. Aga samuti viie aasta leping Lepatriinu Mängumaa lastehoiuga ja Ridala põhikooli alleshoidmine. Ridala uus võim soovib Uuemõisa algkooli säilitamist senisel kujul ega taha enam selle kasvatamist põhikooliks.

Ei mingit draamat ega isegi mitte diskussiooni. Nii kinnitasid mõlema omavalitsuse ühinemisläbirääkimiste juhtivkomisjonide esimehed Urmas Sukles ja Olev Peetris. Kuulati vastastikku ära, millised on mõlema pool ootused, liitumisest tulenevad uued võimalused ja ka hirmud.

„Eks pea mõlemad pooled alustuseks pildi ette saama. Olgem ausad – linnaelu on natuke erinev elust maal ja vastupidi. Linn on kompaktsem ja juhtimine käib osakonnapõhiselt, vald on hajali ja ametnikke vähem. Siis tulebki vastastikku selgeks saada, kuidas elu ühel ja teisel pool käib,” rääkis Ridala volikogu esimees Olev Peetris.

Ühine elukoht

Haapsalu linnapea Urmas Sukles on varem korduvalt rõhutanud, nagu ka Ridala endine vallavanem Toomas Schmidt: Uuemõisa ja Paralepa on Haapsaluga nii tihedalt läbi põimunud, et piir nende vahel eksisteerib tegelikult vaid paberil. Näiteks õpib Haapsalu munitsipaalkoolides 143 Ridala valla last. Haapsalu linna lapsi õpib Ridalas koolides 25 ja lasteaias käib viis last. Ka ostab Ridala vald Haapsalu linnas eraettevõtjalt laste päevahoiu teenust.

Pärast ühinemist lõpeks ka kahe omavalitsuse vaheline punktivõitlus maksumaksjate pärast. Nii käib kaalukas hulk haapsallasi tööl Ridala vallas uksetehases, üksikisiku tulumaks laekub aga linna kassasse. Ridala näeb siin ühinemise järel kohta pingete maandamiseks.

„Elanikud ei pea otsima võimalusi sisse ja välja registreerimiseks, et saada soovitud teenuseid,” seisab Ridala vallaametnike, volikogu ja ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni koostöös sündinud dokumendist pealkirjaga „Omavalitsuste seisukohad ühinemisläbirääkimisteks”.

Haapsalu on oma sama nime kandvas dokumendis toonud esile ühe võimaliku pingete allika – investeeringute kava. Selle koostamisel võib tekkida pingeid. Tuleb osapooli arvestades konstruktiivselt läbi rääkida, kõiki valupunkte ausalt käsitleda, baseeruda analüüsidel ja finantsarvestusel, rõhutatakse dokumendis. Küll aga on kirja pandud, et Haapsalu ja Ridala vald mõlemad on huvitatud Kiltsi ja Uuemõisa ettevõtluskeskkonna arendamisest.

Rumal vaimusünnitis

Üks osa sellest ühinemise etapist ja juhtkomisjonis sündinud esimesest dokumendist on pühendatud ühinemisega seotud hirmudele. Nii Sukles kui ka Peetris kinnitasid, et järgida tuleb haldusreformi üht põhimõtet: kellelgi ei tohi midagi halvemaks minna.

Ridala rahvaga on Peetrise sõnul lood veidi teistmoodi.

„Praegu liigub ringi üle mõistuse fantastilisi müüte, alustades sellest, et Ridalas sõidetakse kõigest üle – pannakse põhikoolid ja lasteaiad kinni ja teed jäävad puhtaks lükkamata. Pole vahest ilus öelda, aga see on ikka rumalate inimeste vaimusünnitis. Päevselge on see, et nii need asjad ei lähe, need hirmud on täiesti põhjendamatud,” rõhutas Peetris.

Suklese sõnul võib Ridala valla kaugemate piirkondade elanike hirmudest aru saada. „Hirmude maandamiseks on vaja ühinemislepingus sõnastada kaugemate piirkondade elanikele tähtsate teenuste kättesaadavuse tagamine. Oluline on tegelda hirmude ja ootuste kaardistamisega ühinemisprotsessi algfaasis, et need jõuaksid ka läbirääkimiste arutellu.”

Mida Ridala tahab?

Ridala vald on kirja pannud terve hulga tingimusi, mida peaks ühinemiskokkulepe kindlasti sisaldama.

• Ridala põhikool töötab lasteaia-põhikoolina.
• Uuemõisa lasteaed-algkool jääb alles praegusel kujul.
• Vähemalt viie aasta koostöölepe Lepatriinu Mängumaa lastehoiuga.
• Tegutsema jääb Panga küla avatud noortekeskus filiaaliga Jõõdre külas.
• MTÜ Võnnu Noorte Seltsiga ja MTÜ Asuküla Seltsiga sõlmitakse koostööleping.
• Jätkavad Ridala raamatukogu ning Asuküla ja Uuemõisa külaraamatukogu.
• Uuemõisa mõisahoone ja pargi rekonstrueerimine jätkub.
• Panga külas asuva multifunktsionaalset keskust (spordihoone, noortekeskus, rahvamaja, kauplus jms) rekonstrueeritakse ja laiendatakse.
• Panga küla Mäemõisa tervisepargi rekonstrueerimine viiakse lõpuni.
• Asuküla, Kiideva, Parila, Võnnu ja Haeska seltsimaja säilivad munitsipaalomanduses ja nende haldamist toetatakse.
• Hajaasustuse teede hooldamine toimub vähemalt samas mahus kui 2016. aastal.
• Koolibussiteed tehakse tolmuvabaks.
• Projekteeritakse ja ehitatakse kergliiklusteed Haapsalu kesklinnast Uuemõisani ja Lihula mnt kaudu Jõõdre külani (Panga külani).
  Valla töötajad lähevad üle uude omavalitsusse.
• Loobutakse autokraatsest juhtimisstiilist.