Justiitsministeerium saatis huvirühmadele ja teistele ministeeriumidele arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest.
„Joobes sõidukijuhtide osakaal liikluses ning nende osalusel toimunud õnnetustes hukkunud inimeste arv on võrreldes kümne aasta taguse olukorraga küll vähenenud ning hiljuti tõusis Eesti ka EL kümne liiklusohutuma riigi hulka, kuid kindlasti ei saa veel rahul olla ja loorberitele puhkama jääda. Eriti, kui arvestada seda, et viimase viie aasta jooksul pole just roolijoodikute osas näitajad enam paranenud, vaid püsivad samal tasemel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.
„Selleks, et olukorda parandada ja joobes juhtimist vähendada, oleme välja töötanud kaheksa konkreetset ettepanekut, kuidas selle küsimusega kas seadusandlikul või ennetuse tasemel tegeleda,“ märkis Reinsalu.
Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus.
Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel.
Neljandaks on tehtud ettepanek näha ette teatud juhtudel väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest. „Ettepaneku eesmärk on säästa ennekõike neid inimesi, kes viibivad samal ajal purjus juhi seltskonnaga liikluses. See pole süütu „eralõbu“, et rooli lubatakse isik, kes on potentsiaalne liiklusmõrvar. Nii just saabki autost relv, mis võib pimesi igaüht tabada. Ka teistel inimestel, roolijoodiku kõrvale istujatel, on samuti vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees. Ettepanku mõte on säästa inimelusid läbi selle, et purjus juhi kõrval on vähem inimesi ja läbi selle, et ühiskonna hoiak joodikut rooli lubada muutuks senisest tõrjuvamaks,“ rääkis Reinsalu.
Ennetamise poole pealt on tehtud ettepanek luua võimalus asendada juhtimisõiguse äravõtmine inimese enda nõusolekul kohustusega kasutada alkolukku, mille paigaldamise kulud tuleks tasuda juhil endal, ning väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks, kui inimene nõustub osalema sotsiaalprogrammis või sõltuvusravil.
„Samuti on väga oluline arendada välja arendada joobes juhtide mõjutusprogramm, vajadusel koos eelneva sõltuvusravile suunamisega, luua võimalus juhtimisõiguse peatamiseks kuni tervisekontrolli läbimiseni ning tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid,“ rõhutas justiitsminister.
Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.
