Haapsalu Linnahooldus pani täna 390 000eurose alghinnaga müüki Haapsalu teenindusmaja.
Osta.ee keskkonnas saab teenindusmaja ostuks pakkumusi teha 27. aprillini.
1983. aastal ehitatud teenindusmajas on neli korrust ja kokku 3560,8 m² pinda. Hoones asuvad büroo- ja äripinnad, samuti linna saun. 2009. aastast kuulub 1/12 hoonest OÜ-le Remoov.
Hoone müügiks enampakkumisel andis nõusoleku maja haldaja Haapsalu Linnahoolduse OÜ nõukogu. Haapsalu Linnahoolduse OÜ juhi Alo Lõpsi sõnul on kaasomanikule pakutud võimalust kasutada eelisostuõigust. „Praegu on ta öelnud, et kohe ei osta, aga lubas oksjonil silma peal hoida,” lisas Lõps.
Haapsalu aselinnapea ja ettevõtte nõukogu liige Peeter Vikman on öelnud, et müügist saadavat raha võiks kasutada Jaani 2 hoovimajade remondiks.
Pärast kaht tulutut katset majale uus omanik leida, müüs Haapsalu linn teenindusmaja 2012. aastal linnale kuuluvale Haapsalu Linnamajanduse ASile. Linnamajanduse ASi jagunemisel Haapsalu Linnahoolduseks ja Linnamajanduseks jäi teenindusmaja Linnahoolduse hallata.
Kas uus omanik on ka maja esise parkla peremees? Väga kole ja räpane on see parkla.
Hea teema aga sellega on vaat seesugune lugu, et kui muidu otsib reform pinda keskerakonna silmis ja vastupidi, siis Haapsalus tegutseti käsikäes ja veel enamgi, Karilaid oli isegi Linnamajanduse nõukogu esimees. Haapsalus oli sellega absurdne olukord, kus täitevvõim (linnavalitsus) pani paika kõrgema võimu esindaja linna ettevõtte etteotsa ja teostas siis kontrolli tolle tegevuse üle. Halenaljakas lugu Haapsalu moodi. Kui ettevõte üldkoosolek on linnavalitsus, siis kuidas te kujutate ette situatsiooni, et Sukles oleks kutsunud Karilaiu vaibale?
Küll see Sukles ikka vangerdab selle majaga. Oli linna oma, müüdi maha Linnamajandusele ja kui too firma pooldus, siis kirjutati too maja linnahoolduse bilanssi ja linnamajandusele jäid tühjad pihud. Kui vaadata neid varasid, milliseid linnamajandusele jäeti, siis tollele firmale vara ei jäänudki. On mille üle järele mõelda, kui varad kanditi osavalt Vasalemma kogemusega oma mehe firma bilanssi.
Linnamajanduselel müüdi selleks, et saaks laenu võtta. Linnal tol hetkel limiiti ei olnud, firma kohta aga reegel ei kehti. Tegelikult tulnukd see maja müüa 10-15 aastat tagasi. Kogu see aeg on ta aina lagunenud ja hind on langenud.
Sul vale arusaam. Eesmärk ei olnud selles, et laenu võtta, vaid selles, et linn tahtis raha. Kuna aga linnamajandusel seesugust summat ei olnud, siis linnamajandus võttis laenu. Et aga linnamajandus osutas ca 85 – 87% oma teenustest korteriühisustele ja linnale, siis tuli laenu maksmiseks teenuste hindu sedavõrd tõsta, et laenu tagasi maksta. Ei saanud ju linn läbi oma eelarve seda laenu teenindada. Nüüd, kus linnamajandus pooldus, ei olnud ka võimalik seda maja linnamajandusele jätta, sest tolle firma edasise käekäigu tõttu võivad tekkida komplikatsioonid. (mõtlemise koht)
See pole minu arusaam vaid ma tean täpselt, et just selline see skeem tookord oli. Normaalsel juhul teenindatakse laene rendimaksetest ja seega pole vahet, kas läbi linna või mõne muu firma. Kui rendist välja ei tule, siis pangad reeglina laenu ei anna või siis võtavad täiendava tagatise, näiteks linnalt. Sellega, et tõsteti räigelt teenuste hindu, olen kursis. Tundub, et kogu see jant oleks Lääne Elule hea teema.
Hea oleks,kui läheks kohaliku ärimehe kätte,Saareväljade dünastia ehk oleks parim varjant,asjad oleksid kindlates kätes.
suitsetad,et sellist muda ajad………….
Aga miks peab see maja linnale kuuluma? Las eraettevõtja hooldab ja rendib maja välja.
Trass on joon kaardil või üldiselt mingi maastikuriba looduses. Müüki saab panna torustikke, kaableid jne.
Ühest taskust teise kantimine käib. Mida see annab? Tundub vägisi, et linnahoolduse näol on tegemist puugiga mis vaikselt aga stabiilselt imeb linna raha. Juht pandi ka Vasalemma lüpsikogemusega Lõps. See otsus on eriti arusaamatu arvestades mis seal korraldati. Aga linnal raha on…andke aga minna!
trassid ei kuulu ju linnale.
No siis on asi oluliselt hullem, siis on selge, miks haapsalu linn jupp haaval paralepa metsa tahab müüki panna. Probleem on selles et keegi ei taha ju osta, sest ülejäänud linna infrastruktuur on täiega allakäinud.
Uuemõisa loss katab õnneks paari aasta vajadused ära.
Haapsalulinn pole linna haldamisega toime tulnud ja maksubaas kuivab kokku. Nüüd hakkab hoonete müügiga enda eelarve aukusid lappima. Pange tähele – järgmisena lähevad müüki koolimajad seejärel vee, sooja ja kanalisatsiooni trassid.