Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi kultuurigeograafia doktorant Kristjan Sander alustas täna ekspeditsiooni, leidmaks 7000 aasta vanuseid asustusjälgi kunagise Litoriinamere kaldail. Aprilli jooksul on doktorandil kavas läbi uurida kunagine mererannik põhjapool Haapsalu-Keila maanteed.
„Täna me veel midagi huvitavat leidnud ei ole,“ nentis Sander, viibides Nõva vallas Varikul. „Variku oli tollal poolsaar, meri ise ulatus kuni praeguse Haapsalu-Keila maanteeni.“
Sander alustas ekspeditsiooni täna hommikul Harjumaalt Padise vallast Kõmmastest. Nõva piirkond oli doktorandi sõnul seitse tuhat aastat tagasi merelaht.
„Keedika ja Vidruka olid rannikul, samuti [lõunapool praegust Ääsmäe-Haapsalu maanteed paiknev] Allikmaa küla“ selgitas Sander.
Doktorant Sanderi uurimisrühm on praegu kaheliikmeline. Veel eelmisel nädalal otsis 38-aastane kultuurigeograaf endale abiks vabatahtlikke arheolooge.
„Tööks on käia mööda muistseid rannajooni ja otsida jälgi inimasustustusest. Kaevama ei pea, vähemalt mitte eriti,“ ärgitas Sander vabatahtlikke endaga liituma.
Litoriinamere rannikut on Kristjan Sanderil aega uurida neli aastat – nii kaua kestab doktoriõpe.
Litoriinameri
Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).
Litoriinamere varasemat staadiumit umbes 7500–7000 aastat tagasi käsitletakse vahel ka omaette veekoguna – Mastogloiamerena.
Meri tekkis Antsülusjärvest, kui sinna voolas pärast maapinna vajumist Taani väinade kohal soolane ookeani vesi.
Rannamoodustisi leidub Lääne- ja Põhja-Eestis umbes 4 m (Iklas) kuni 25 m (Kõpu poolsaarel) kõrgusel üle merepinna. Litoriinamere ajutisel pealetungil mattus tema setete alla sapropeeli ja turvast, mille vanus on umbes 7200–6000 aastat.
Allikas: Vikipeedia, Eesti Entsüklopeedia