Abivajajat märgati: Ridala vallavalitsus ehitas Paralepa mehele uue pliidi

Ridala vallavalitsus ehitas uue pliidi majja, kus päästeamet oli keelanud vana pliiti kasutada.

Paralepas Tulika tänaval elava mehe tuleohtlikust elamisest teavitas päästeametit oma elu ja vara pärast mures olev naaber. Elekter oli mehe elamises välja lülitatud ja ainus küttekeha – pliit – lagunenud. 

Lääne päästekeskuse juhi asetäitja Indrek Laanepõllu sõnul keelas amet küttekolde kasutamise, nagu sellistel puhkudel ikka tehakse. Oli aga selge, et kärekülmadel talvepäevadel pole kütmiskeelust ega sunnirahahirmust kasu. Pliidiomanikul pole sissetulekut, ta ei saa ka sotsiaaltoetusi.  

Päästeamet asus asjale koos Ridala vallaga lahendust otsima. Esialgsest plaanist paigaldada ajutine metallist pliit-kamin loobuti, sest külmade ilmadega võib selle kergesti katki kütta. Pottsepaga konsulteerides selgus aga, et kehvas seisus pliiti saab parandada, ning valla abiga leiti ka raha selle töö tegemiseks. „Sattusime õigesse aega ja vald oli nõus toetama,” kiitis Laanepõld Ridala valda. 

Ridala valla sotsiaaltöötaja Riina Roosivälja sõnul lubas sotsiaalministeerium erandkorras kasutada pliidi remondiks toimetulekutoetuste raha ülejääki.

„Tegemist oli suure erandiga, sest mees oli kõige suuremas hädas ja katkine pliit oli ohuks ka naabritele,” selgitas ta.

„Tulika tänava lugu on positiivse lõpuga lugu, kus märgati, teavitati ja leiti võimalus ka midagi teha,” kiitis Laanepõld. 

Selliseid positiivse lõpuga lugusid on aga Eestis üksikuid, sest omavalitsustel käib kõigi abivajajate aitamine üle jõu. „Meil on nii palju kohustusi, et igal pool küttekollete kohendamiseks raha ei jätku,” selgitas Roosiväli. Ta lisas, et kõige hädalisemate puhul püütakse lahendusi leida nn juhtumipõhiselt. 

Indrek Laanepõllu sõnul leitakse tõeliste abivajajatega tegeldes enamasti ka mingi lahendus. Nii nagu sai mullu Lääne regioonis pärast päästeameti sekkumist elektri tagasi pere, kellel oli see varem tekkinud võlgnevuse tõttu välja lülitatud. Laanepõld ütles, et saab kasumit taotleva elektrifirma jäigast suhtumisest aru, läbirääkimistega on tihtipeale võimalik probleeme lahendada. 

Eestis on umbes 600 000 eluruumi, kortermajas on eluruumi vanus keskmiselt 40 aastat, kuid maal on paljud eluruumid ehitatud eelmise sajandi keskel. Seetõttu vajaks Laanepõllu hinnangul kolmandik neist suuremal või vähemal määral sekkumist, on seal siis küttekolded korrast ära või elektrijuhtmestik vana ja ohtlik. 

„Abivajajate juurde on ka raske jõuda, sest Eesti inimene ei kipu abi küsima. Kui ta pole ka sotsiaaltoetusesaajate hulgas, ei pruugi info temast valda jõudagi,” ütles Laanepõld. Ta lisas, et üsna palju tuleohtlikke kodusid avastatakse kutseliste ja vabatahtlike päästjate tehtavail kodukülastustel. Läänemaal tehti mullu ligi 900 kodukülastust ja neist üle 80 vajab järelkontrolli. Aga päästjategi silmad ei ulatu igale poole.

Laanepõllu sõnul on Pärnumaal läbirääkimiste järgus projekt, kus hakkavad tuleohtlike elamiste kohta andma päästeametile infot teised koostööpartnerid, näiteks kiirabi, kes käib kodudes sagedamini kui päästjad.

„Võib-olla vajab meie ühiskond rohkem märkamist, mitte harjunud rutiinis tegutsemist,” ütles Indrek Laanepõld. „Kui tõesti ei oska midagi teha, tulge meie juurde, küll me aitame mingi lahenduse leida,” ütles Laanepõld.

Lääne päästekeskuse juhi asetäitja Indrek Laanepõld.