Marimetsa loodusrada. Foto: Andrus Karnau
Keskkonnaamet kinnitas järgnevaks kümneks aastaks Lääne-, Harju- Ja Raplamaal laiuva Marimetsa looduskaitseala kaitsekorralduse.
Kaitstavate alade keskmeteks on Marimetsa, Õmma ehk Kuitslema ja Tõlva rabad. Neist suurim on Marimetsa raba, mis asub Lääne-Eesti vanimas soostikus. Raba kujunes Risti-Palivere oosist lõuna poole jääva liivase nõo soostumisel pärast Antsülusjärve taandumist 7500-7800 aastat tagasi, kirjutab keskkonnaministeerium enda koduleheküljel.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alale jäävate rabade kompleks on oluline pesitsuspiirkond tüüpiliste rabalindude jaoks, nagu näiteks rüüdid, mudatildrid ja väikekoovitajad. Kaitsealused loomaliigid on seal saarmas ja rabakonn. Kompleks on ümbritsetud külamaastikega ning kujutab seetõttu looduslikku oaasi tavapärases kultuurmaastikus.
Ainuke avalik külastamiseks loodud matkarada asub Marimetsa looduskaitsealal Lääne-Nigula vallas Rõuma külas.
Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaik ja Õmma metsise püsielupaik jäävad ühtlasi ka rahvusvahelise tähtsusega Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusalale.
Kaitsekorralduskavaga käsitletud kaitstavate alade 7827 hektari suurune kompleks asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Harju maakonnas Nissi vallas ning Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Marimetsa looduskaitseala loodi 1981. aasta 25. mail Marimetsa soo ja Kullamaa liiviku kaitseks. Kullamaa liivamäed võeti üksikobjektina kaitse alla juba 1964. aastal. Marimetsa soo, millest valdava osa moodustab rohkete älveste ja laugastega lageraba, tekkis nõo soostumisel pärast Antsülusjärve taandumist. Inimtegevuse mõju on suhteliselt väike. Suurem osa rabast on kuivendamata ja kraavitatud on vaid soo servaalad.
Eestis on vikipeedia andmetel 129 looduskaitseala.
Marimetsa loodusrada
• 2003 valmis raja esimene 6 km ja 2 vaatetorni. Ehitati KIKi, Margus Tänava ja Risti vallavalitsuse rahaga. Ehitus jätkus KIKi toel aastani 2006.
• 2009 oli matkarada raskesti läbitav ja ohtlik. Valmis raja rekonstrueerimisprojekt.
• 2012. aasta sügiseni oli avatud lõunapoolne remonditud rajaosa, põhjapoolne osa ja vaatetorn demonteeriti.
• 2013 suleti rada külastajaile. •Risti–Virtsu maantee 3. kilomeetril keerata Rõumalt paremale (vt matkaraja liiklusmärki). 300 m pärast on parkimistasku, matkaraja skeem ja edasi on rada tähistatud viitadega.
• Raja alguses on 2 km pinnaseteed, mis kulgeb mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ja piki ojakallast puhkekohani. Oja kaldal on kuusik. Edasi viib rada üle Kureselja Marimetsa rabasse. Rajal on kolm puhkekohta pinkidega.
• 2016. aasta jaanuari alguses paigaldatakse infotahvlid.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus
