0

Puhtu-Laelatu kaitse-eeskiri tegi läbi totaalse muutuse

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Peksar ja Medell Arvo TarmulaHanila vallavanem Arno Peksar ja Läänemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell on saavutatud kompromissiga rahul. Foto: Arvo Tarmula

Hanila vald sai oma tahtmise – Puhtu-Laelatu looduskaitseala jääb laiendamata ja keskkonnaamet loobus mitmes kohas ka rangematest piirangutest.

Jaanuarikuus ajas keskkonnaamet suure osa Hanila vallast tagajalgadele, raiudes, et ilma uusi ja ulatuslikke piiranguid kehtestamata pole võimalik Puhtu-Laelatu looduskaitseala erinevaid piirkondi, taimekooslusi ja linde vajalikul määral kaitsta. Pärast valla ja maaomanike vastuväidetega tutvumist leiti aga, et saab küll. Keskkonnaamet tegi uue kaitse-eeskirja eelnõusse nii palju muudatusi, et vallavanema Arno Peksari sõnul sarnaneb olukord selle järgi pigem praegusele olukorrale, mitte eelnõu esimesele versioonile.

„Ma ootaks ära ka seletuskirja täienduse, aga tundub, et valla poolt vaadatuna on kompromiss täiesti olemas. Kõiki olulisi asju, mida vald tahtis, on arvestatud. Ma arvan, et volikogu võib rahul olla,“ ütles Peksar pärast neljapäeval Kõmsi rahvamajas toimunud eelnõu arutelu.

Lisaks valla ettepanekutele sai keskkonnaamet üle 30 kirja küsimuste ja vastuväidetega ka maaomanikelt. Osadel juhtudel leidis amet, et vastuväide on põhjendatud ja täiendavaid piiranguid pole vaja, kuna kaitset vajavaid taimi ja linde seal pole või piisab juba praegu kehtivatest piirangutest.

Kui esialgu tahtis keskkonnaamet kaitseala 45 hektari võrra laiendada, siis pärast valla volikogu protesti läbi vaatamist jõuti seisukohale, et see polegi vajalik. Osaliselt läks läbi ka valla soov, et kavandatav Pivarootsi sihtkaitsevöönd arvataks hoopis leebemate kaitsetingimustega piiranguvööndisse – keskkonnaamet leidis pärast uut kaalumist, et piisab, kui sihtkaitsevööndisse jääb selle ala põhjaosa. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann selgitas, et seda, milline saab olema sihtkaitsevööndi uus pindala, pole täpselt veel välja arvutatud, sest praegu toimub veel piiride täpsustamine.

Kuna esialgu kavandatud kaitseala laiendusi ei tule, said automaatselt lahenduse mitmed valla tõstatatud probleemid ja ettepanekud nagu näiteks ligipääs merele sadamate ja lautrite näol. Ka lubas keskkonnaamet korrigeerida Väinamere hoiuala piiri, et Virtsu praamisadama kaubakai sellest välja jääks.

Hanila vallavanem Arno Peksar juhtis tähelepanu, et kaardile tõmmatud piirid erineva kangusega piirangutega tsoonide vahel veelkord üle vaadataks, kuna siin-seal jookseb piir mõnest kinnistust läbi nii, et osad hooned on ühel ja teine osa teisel poole piiri.

Selline äpardus juhtus eelnõu algses versioonis ka tuulikufirmaga Nelja Energia, kellel on Hanila vallas tuulikupark – kaardile laiendatud sihtkaitsevööndi uut piiri tõmmates jättis keskkonnaamet ühe tuuliku majandustegevuse keeluga sihtkaitsevööndisse. „Kaitseala laiendust ei tule, kehtima jääb sama piir, mis on praegu ja ükski tuulik sihtkaitsevööndisse ei jää,“ kinnitas Puurmann ettevõtte esindajale.

Eelnevalt eraldi peetud kohtumistel jõuti kompromissile ka kutseliste kalurite ja jahimeestega, kelle tegevusele oleks kavandatavad muudatused kriipsi peale tõmmanud. Mõlemad saavad nüüd oma tegevust jätkata viisil, kus loodus kaitstud, kalad püütud ja loomad kütitud. Suuremaid-väiksemaid kohendusi tuleb eeskirjas teisigi.

Vald protestis ka keskkonnaameti esialgse väite vastu, et kaitse-eeskirja uuendamisel „puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.“ Valla volikogu leidis, et see väide on meelevaldne, kuna mõjude analüüsi seletuskirjas polnudki. Puurmann lubas, et nüüd see analüüs tehakse.

Ta tänas kõiki ettepanekute eest. „ Kui esitatakse vastuväiteid ja küsimusi, ongi see väga hea, sest kui me siis uuesti asja kaalume, saavad paljud asjad tunduvalt selgemaks ja eeskiri ise oluliselt paremaks. Sest eesmärgiks ei ole piirangud iseenesest, vaid loodusväärtuste säilitamine, taastamine ja kaitsmine,“ ütles Puurmann.

Eeskiri läheb pärast muudatuste tegemist keskkonnaministeeriumisse menetlusse. Eeldatavalt detsembris saadetakse eelnõu ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile ja eeskirja kinnitamiseni peaks jõutama järgmise aasta veebruaris.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
einoh
einoh

No ega looduskaitset pole mõtet muuta vahendiks tuulikute vastu. Selleks peaks aitama tervest mõistusest ja senisest maailmapraktikast. Maa hindu lk ala kindlasti ei tõsta ja kui keegi nii võidab, tuleks seda uuringutega kinnitada, neid aga pole üldse tehtud. Igasuguse maa väärtus tegelikult langeb ja see on praktikas ammu kinnitatud.

kiluut
kiluut

Pakun et tuulikutele oli ja on tegelikult suurem vastuseis kui looduiskaitsealale elanike seas. Tuulikud on püsti aga looduskaitse ala ei laiendata. Maa hinnale (väljaarvatud ärimaa ka. metsa ja põllumaa) mõjub looduskaitse ala positiivselt ning välistaks uued tuulikud. Pooldan tööspargi rajamist Virtsu keskele ja pooldan ka looduskaitse ala laiendamist. Need tasakaalustaksid teineteist ja looks väärtuslikuma elukeskonna.

wpDiscuz