0

Rainer Vakra: metsa koht ei ole elektrijaama hiidahjus

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Aasta alul andis valitsus tuliste vaidluste järel taas rohelise tule puidu põletamiseks Narva elektrijaamades. Nüüd on pall riigikogu väravas, kes kujundab lõpliku seisukoha elektrituru seaduse menetlemise käigus. Seda otsust on lahatud nii- ja naapidi, toodud välja tema häid ja halbu külgi.  Ühtpidi on selge, et see samm aitaks luua sektorisse uusi töökohti ja päästaks  valeinvesteeringuid teinud Eesti Energia veelgi suuremast varade allahindamisest.

Aga kuna ta mõjutab otseselt meie loodust, energeetikat ja muidugi ka inimesi, on põhjalikud debatid ja arutelud igati vajalikud. Metsa elektrijaama ahjudes põletamise küsimuse erinevaid tahke käsitles äsja kariigikogu keskkonnakomisjon koos metsatööstuse ja Eesti Energia esindajate ning teadlastega.

Antud arutelu süvendas veendumust, et valitsusel tuleks oma otsus vähemalt osaliselt üle vaadata ja leppida kokku kasväiksemates põletusmahtudes või/ning leida lahendused,mis  tagaksid ainult väheväärtusliku puidu ahju sattumise. Põhjendan allpool oma seisukohta. Puidu masspõletamise korral kasvab hüppeliselt metsa raiumine, sest ei saa tõsiselt võtta jutte, nagu hakatakse miljonitetihumeetrite kaupa viima põlevkiviahjudesse ainult väheväärtuslikku puitu – kände, oksi ja võsa. Esiteks pole see majanduslikult tasuv, eriti kui mõelda suurte transpordikulude peale, mis kaasnevad puidu Ida-Virumaale vedamisega. Ja teiseks moodustab küttepuu metsateol vaid ainult ligi viiendiku kogumahust.  Seega miljoni väheväärtusliku tihumeetrijaoks peab raiuma pea 5 miljonit tihumeetrit metsa.

Raiemahtude kasv tähendab aga omakorda tugevat survet metsa taastootmiseks ehk tööstuslikuks metsakasvatamiseks. Juba praegu on suur osa Eesti metsast kas istutatud või külvatud ja mille puhul on sisuliselt  tegu inimese poolt rajatud monoliigilise puupõlluga. Lääne- Euroopas on metsad, mida inimkäsi pole ümber kujundanud, ammu hävinud.Teisalt on meie rahvuslikuks rikkuseks just looduslikud, vanad ja liigirikkad metsad, kus elutsevad erinevaid loomad, linnud ja putukad, kasvad seened ja marjad. Ei saa unustada, et just ökoloogiliselt erilised metsakooslused on meie väärtuseks, mida ei saa asendada kunstlike metsadega, mille väetamisest onmõnedes riikides saanudtavapärane nähtus.  Kokkuvõtvalt – taoline tegevus kahjustab keskkonda, mistõttu tuleb kõik otsusedväga põhjalikult läbi kaaluda.

Kuidagi ei saa vaadata mööda ka tõsiasjast, et metsa elektrijaamade ahjude ajamine muudab puidu nii tavatarbija kui metsatööstuse jaoks kallimaks. See puudutab inimesi, kes ise kodus ahju kütavad, aga ka neid kaugküttevõrguga ühendatud kodusid, kus sooja annab hakkepuit, mille kasutuselevõttu on riik soodustanud. Ilmaasjata ei meenutanud Eesti Erametsaliidu esindajad, et seitse aastat tagasi, mil hakkepuit esimest korda suurtesse elektrijaamadesse jõudis, kerkis puidu hind keskmiselt kolmandiku võrra.

Eesti energiapoliitika üheks nurgakiviks peaks olema järk-järguline üleminek taastuvenergeetikale. Minu hinnangul on metsa hiidkateldesse ajamine kõike muud kui taastuvenergeetika. Jutt käib ju enam kui 200 aastat tagasi leiutatud aurukatla tehnoloogiast.

Enne, kui asuda puidu laiaulatuslikku põletamist riiklikult toetama, tuleb veel üheksa korda mõõta. Kui me hakkame kliimaleppeid täitma bioloogilise mitmekesisuse arvelt, siis oleks mõistlikum neid leppeid mitte täita, kui tulemus on sama. Meenutan, eteelmisel aastal oli  Arengufondi konkursi võitja sõnum, et hea mõte on kuulutada kogu meie mets ehk umbes 50 protsenti maismaast mahemaaks ning teha selle baasil marjade ja muude pisikeste loodusandidega äri.

Rainer Vakra

riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, SDE

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Külamees
Külamees

Küsimusi ike tekib,kasvõi see,et kas selline kuus-seitsekümmend protsenti ilma soojaks kütmiseks minev tulemöll rohke nafta kulutamise abil ühe eestimaa nurgas on ikka see roheline,säästev, igati kliima ja keskkonnasõbralik tegevus,mis peaks olema ju taastuvenergeetika tegelik mõte.?

Peletse-eli
Peletse-eli

Mnjahile. Ja kuidas see väheväärtuslik väärtusliku vahelt kätte saadakse? Ei ole nii, et on väheväärtuslik sellel langil ja väärtuslik teisel. Läbisegi kasvab.

Mnjah
Mnjah

Väheväärtuslik on väärtusliku väljavedamise tulem!!! Rumal on mõtelda, et metsast tuuakse välja ainult väheväärtuslik puidumass (oksad, kännud jms), enne on ikka vaja metsa langetada. Võsa või energiavõsa on eraldi teema, hooldusraie jms samuti. Püsigem teemas:)

vastus
vastus

täpselt!

Mnjah:)
Mnjah:)
Naljakas kui teemast räägivad diletandid! Vakra seletab asja, ise aru saamata mida ja see kinnitab, et poliitik on lausl…. EL loetakse biomassi kasutamine (loe väheväärtuslik puidumass) taastuvenergiaks ja keegi peale ebapädevate poliitikute ja pelletitootjate ei räägi palgist ehk väärtuslikust puidust, mida saab väärindada. Eestis puudub puidukeemiatööstus, mis saaks kasutada väheväärtuslikku puitu ning seega on väljundiks kas pelletitootmine (mis on väiksem väärindamine kui energia tootmine) või energia tootmine. Kuna biomassi õiglast turgu Eestis ei ole siis hetkel määrab hinna väheväärtuslikule puidule pelletitootjad ja mis on nii madal, et metsaomanikule ei ole majanduslikult otstarbekas seda ” puiduprahti” metsast välja tuua ning jätab… Loe rohkem »
vastus
vastus

euroopa liidus kaalutakse tõsiselt hakkepuidu eemaldamist taastuvenergia nimistust. Ja nüüd küsimus viktoriinisõpradele: arvake ära miks.

Mnjah
Mnjah

Naised saunas rääkisid:) Proovi olla faktipõhine ja võta teadmiseks, et ei ole tehtud sinu väites toodu kohta ühtegi ametlikku ettepanekut. Lihtsalt märg unenägu EL regulatsioonide muutmisest.

võõramaiste
võõramaiste

metsaomanike lobitöö eesti rikkuse ahju ajamiseks käib täie rinnaga, eramajade ahjud ja pllidid tuleb ära keelata, sest on konkurent ja hirmus saastaja. varsti tuleb eelnõu, mis kohustab kõiki minema üle elektriküttele

Ardo+Tallinnast
Ardo+Tallinnast

jama jutt . Metsa pannakse rohkem kasvama, kui raiutakse ju. Loodust see ei saasta vaid vastupidi EU liikmesriikide maksumaksjate raha tuleb meile, kuna langetame tänu puidule saastukvoote. Kontrollimatult kallimaks puit ei lähe, see reguleeritakse seadustega. Mida need metsahoidjad nutavad ,aru ma ei saa, korras ei viitsi keegi hoida oma metsi, aga vinguma on küll kohe agarad. Keegi ei jää vaesemaks tänu sellele, mida siin vastu on vaielda.

vastus
vastus

Lugupeetud Ardo Tallinnast.
Palun viige ennast kurssi elementaarse statistikaga ning majandusseadustega. Samuti ei teeks paha pisut ärieetikat uurida.
Jõudu.

tiit
tiit

Täiesti nõus. Täpsustuseks lisan, et uus jaam, mille el võimsus in 150 MW ja soojusvõimus ca 500 MW, on suurem kui kõik ülejäänud Eesti hakkelelektrijaamad ja -katlamajad kokku. See jaam suudab põletada TUNNIS 1200 tm haket ( 400 autokoormat)
Selle jaama puiduturule tulek oleks turule hävitavate tagajärgedega ka siis kui ta ostaks ainult poole või kolmandiku või ka viiendiku oma vajadusest.
Hakke turu loomulik kasv võiks olla 5..8 % aastas (see kehtib iga turu puhul), siis püsiks nõudluse pakkumise ja hindade tasakaal.

jaan
jaan

Metsa koht tõesti mitte.!!!!Aga võsa võiks minna küll sinna.Läänemaal on palju väheväärtuslikku puitu mida saab kasulikult majandada

wpDiscuz