GALERII: Dessant Läänemaale: sotsid tõid Piirsallu kuue ministri tarkuse

Sotside riigikogu fraktsiooni dessant Läänemaale kattis pea terve maakonna. Üks kolmeliikmeline rühm, kellel oli kambapeale ette näidata kuus ministriportfelli, käis ka Piirsalu rahvaga kohtumas.

Täna pärastlõunal autoga Ristilt Piirsallu keerates sattusid tegelikku maaellu. Kui suur maantee oli lörtsist kenasti puhtaks lükatud, siis Piirsalu tuli end kümnesentimeetrist lörtsikihtist läbi suruda. Huvitav, kui tähtsad külalised peaksid Läänemaale saabuma, et teed korralikult lahti lükataks, mõtlesin.

Rahvas hakkas tasapisi piirsalu külamajja kogunema. Külavanem Lea Lai kiitis ajakirjanikule, et vaat kui hästi on nende teid korrastama hakatud. „Teeb ta nalja või mõtleb tõsiselt?“ Aga enne, kui ma seda küsida jõudsin, märkasin aknast, et lumesahk tuiskas külavahelt läbi ning tee oligi hoobilt puhas.

Polnudki mingi potjomkinlus, selgus hiljem. Külarahvas noogutas külavanemale kaasa, et teed ongi neil nüüd paremas korras.

„Meil on teile ka üllatusesineja, kohe astub lavale Urve Palo,“ teatas end uksest märkamatult sisse poetanud Ivari Padar külarahvaga käteldes. „Ja Jaanus [Marrandi] mängib lõpus klaveripala ka,“ lubas parlamendiliige naerdes.

„Ivari liialdab,“ pareeris Marrandi, lisades, et tütar oskab tal hästi klaverit mängida.

Tutvustusringis selgus, et kolme peale oli sotsidel külaelanikele ette näidata kuus ministriportfelli. Jaanus Marrandi on olnud põllumajandusminister, Ivari Padar lisas kaks põllumajandusministri ning ühe rahandisministri portfelli ning Urve Palo on korra olnud rahvastiku- ja korra ka majandusminister.

Kui riigikoguliikmed olid tiiru seltsimajale peale teinud ning seda ohtralt kiitnud, ütles külavanem Lea Lai, et Piirsalus tähistatakse samal ajal, kui Eestis juubeldatakse riigi sajandaks aastapäevaks, küla esmamainimise 500. aastapäeva. Rahvateater toob seks puhuks ka tüki lavale. „Paljasmaa [Aivo Paljasmaa] kirjutab praegu,“ ütles külavanem. Kuigi seltsimaja on juba praegu kui prillikivi, tahetakse juubeliks majja uued, korralikult soojsutatud põrandad saada.

Parlamendiliikmed said teada, et Piirsalu külas on 200 elanikku, kohapeal on kümmekond töökohta, osa Piirsalu elanikest on Päästeametis tööl, tegeldakse ka teehooldusega, käiakse jahil. Lumi tuli maha ning noored mehed läksid jahile, sellepärast neid koosolekul polegi, selgitas külavanem.

Ka uusi elanikke on lisandunud. Üks noor pere, kes tuli Piirsallu elama, ostis vana talumaja ning on selle kenasti korda teinud.

On ka neid, kes on Piirsallu uhiuue maja ehitanud. „Väga mõnus koht elamiseks, ega ma muidu poleks Tallinnast siia tulnud, ja siia maja ehitanud,“ rääkis Haapsalus tööl käiv Ellen Luts.

Endistel põllumajandusministritel tuli pikalt arutleda põllumajandusreformi teemal. Harjumaal, Ellamaa kandis talu pidav Urmas Sepp polnud sugugi rahul sellega, kuidas Harjumaal põllumajandusreformi läbi viidi. „Saida sovhoos [nõukogudeaegne majand Harju rajoonis] napsas suure tüki Läänemaast endale, tagasi seda pole antud,“ ütles sõjakas põllumees. „Lugesin öösel Kilki [Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Otsa raamat „Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus“], täitsa kilgilikud tembud toimusid meilgi,“ lausus Sepp.

Mis teha, kolhooside-sovhooside jagamisest on 25 aastat möödas, praegu seda protsessi enam tagasi ei pööra, selgitaseid endised põllumajandusministrid mehele.

„Kas keegi on seda maad Läänemaale tagasi nõudnud,“ uuris Urmas Sepp pärast koosolekut ajakirjanikult nööbist haarates. „Ah et ole? No, kurat, nõudke siis!“ soovitas põllumees.

Kõikjal on kuumaks teemaks praegu haldusreform. „Liitumisest on kasu olnud. Meil on asi paremaks läinud, suhtus vallaga on parem kui varem. Tubli kaasamine,“ võttis Lea Lai Piirsalu kandi rahva arvamuse kokku. Kõik noogutasid nõusolevalt kaasa. „Ainus tagasilöök on postipunkti kadumine Ristil,“ lisas külavanem.

„Poliitilisi kõnesid ei peeta,“ kirjutasin märkmikku, kui tund aega oli laua ümber juttu aetud.

Aga kümmekond minutit hiljem algas päevapoliitiline tulevärk. Vanahärra Arvi Treial soovis poliitikuilt teada, miks neil Eesti rahva pärast häbi on. Selgus, et küsijale valmistas meelehärmi president Toomas Hendrik Ilvese ühes kõnes lausutu.

Marrandi selgitas, et presidendi väljaütlemise põhjustas ilmselt ühe USA mustanahalise sõduri peksasaamise juhtum. Kõik kolm parlamendipoliitikut olid ühte meelt, et poliitikud peavad oma väljaütlemises olema tasakaalukamad. „Aga ega see ühe noorpoliitiku öeldu, et siis poleks sõdur peksa saanud, kui ta mundris oleks olnud, ka targem polnud,“ juhtis Marrandi turmtuld teise suunda „See kaldub juba rassismile.“

„Öelge Mikseri-poisile ka edasi, et nii ei tohi,“ ei jätnud vanahärra Arvi jonni, meenutades, et ka Mikseril olnud oma rahva pärast häbi. Ega ta saanudki tookord teisiti öelda, Mikser oli ju toona kaisteminister, selgitasid sotsid vastu.

Pagulasteema jätkumisel tõi Jaanus Marrandi sisse „Libahundi“ teema. „Peame tänapäevaselt vaatama, teistsuguseid tuleb mõista,“ vihjas poliitik „Libahundi“ tegelase Tiina tõmmule jumele ning tumedatele juustele.

„Kas sa koraani oled lugenud?“ küsis Arvi Treial. „Ei ole,“ kostis Marrandi. „Aga mina olen! Ükskord, kui naine kaubamajas käis, lehitsesin seda raamatupoes.“ Vanahärra nentis, et juba esimesel paarikümnel leheküljel leidus ta moslemite pühakirjast üleskutseid uskmatute tapmiseks.

„Ärge mõelge libahuntlikult,“ üritas Marrandi kõrgustesse kerkivat väitlust maa peale tagasi tuua.

„Me ei tohi nii allaandlikud [pagulasteema suhtes] olla,“ polnud külamees ikka rahul.

„Me peame oma reeglid kehtestama samas ka teisi mõistma,“ ütles poliitik.

Jahutuseks otsustas Urve Palo heita kivi valitsusliidu, kuhu ta ka ise kuulub, kapsaaeda. Tema sõnul hakkas valitsus, kui pagulasteema üles kerkis, rahva reageeringut naeruvääristama. „Nii ei tohi, sest rahva mure oli ju põhjendatud,“ lausus Palo.

Pagulasteemast rääkides jõuti veel ka Odini sõdureini ning selleni, et kirgi köetakse üles ka poliitilise omakasu nimel.

Vanahärra Arvi Treial kiitis Jaanus Marrandit, naerdes: „Te olete väga hea poliitik!“

Kell oli armutult tiksunud ning sotside detssantrühm pidi kümne minutiga jõudma Martna päevakeskusesse kohtuma põllumajandustootjatega.

Enne aga jõudis Jaanus Marrandi külaelanikele kinnitada, et piimatootmise tunneli lõpus paistab valgus. „Aasta lõpus peaksid piimahinnad tõusma hakkama,“ lausus endine minister.

Jaanus Marrandi klaveripala jäi Piirsalu rahval seekord paraku nautimata.

Fotod: Urmas Lauri