0

Läänemaa kõige madalama haridustasemega inimesed elavad Lihulas, Kullamaal ja Martnas

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

lihula

Lihula. ARVO TARMULA

Statistikaameti ülevaatest selgub, et Läänemaa kõige madalama haridustasemega omavalitsused on Lihula, Martna ja Kullamaa.

Statistikaamet jagas Eesti omavalitsused rahvastiku haridustaseme järgi nelja klastrisse. Kõige madalama haridustasemega klastrisse jäi 2011. aasta andmete järgi 36 omavalitsust, neist kolm Läänemaal.

Lääne-Nigula ja Hanila vald kuuluvad selle järgi kolmandasse klastrisse koos enamiku Eesti omavalitsustega.

Haapsalu, Ridala, Noarootsi, Vormsi ja Nõva on aga teises klastris.

Uuringu autor Siim Krusell kirjutab, et mida kõrgem on inimeste haridustase, seda suurem on omavalitsuse konkurentsivõime. Hea haridustasemega piirkonnas on rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtteid ja seega ka suuremad palgad.

Krusell märgib, et esimesse klastrisse kuuluvad Tallinn ja Tartu koos lähiümbrusega ning Narva ja Sillamäe. Esimene ehk kõrgeim klaster tähendab seda, et   külllatki hea haridusega inimesi elab rohkelt selles omavalitsuses. Krusell analüüsi järgi pole ka teise klastrisse kuuluvail omavalitsustel põhjust muretseda rahva haridustaseme pärast. Kolmandas, kõige arvukamas klastris elavad keskmise haridustasemega inimesed.

Kõige madalama haridustasemega omavalitsused on Lääne ja Saare maakonnas, aga ka Peipsi ääres, Põltsamaa ja Paide lähedal.

Eesti piirkondliku arengu ülevaates leiduva omavalitsuste üldarvestuses liigituvad Lihula, Kullamaa ja Martna samuti probleemsete omavalitsuste hulka. Statistikaamet liigitab need kolm Läänemaa valda nende hulka, mille majanduslik toimetulek on probleemne. Samas grupis on 96 Eesti omavalitsust.

Kõige edukamaks liigitab statistikaamet Vormsi ja Noarootsi valla. Nemad kuuluvad koos 35 omavalitsusega kõige kõrgemasse gruppi. Keskmiselt edukad on Läänemaa ülejäänud omavalitsused.

Statistikaameti ülevaadet saab tellida või alla laadida siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Matsid
Matsid

ongi ainult maale jäänud, sest haritutele on maailm lahti.

Nonoo
Nonoo

Järelikult kolledž ei suuda piisavalt kiiresti haritud põetajaid ja liikluse spetsialiste toota? Tuleb avada topeltgrupid.

Kullamaalane
Kullamaalane

Nii need statistikud on, KUllamaal on kindlasti ka kõige haigemad inimesd ( mentaalselt), sest Koluvere Kodus on 250 hoolealust, kes abi vajavad.Selline statistika on lausvale või teadlik hämamine

huvitav
huvitav

Kui nüüd vaadata viimaste olümpiaadide tulemusi, siis tundub käesolev artikkel eriti kummaline…Nii harimata inimestel nii targad lapsed?

Lihulast
Lihulast

Aitäh sulle, Ilmselt. Nii tore mõte. Hakkaski juba igav. Mis sa siin üksi ikka lollitad. Nüüd on vähemalt lootus:)

Ilmselt...
Ilmselt...

…on hooldekodu rahvas ka sisse kirjutatud Lihula valda. Ilmselt neil pole üldse haridust. Lisaks on see ilmselt korrelatsioonis vanuselise koosseisuga, kus eakamad tegelased vanasti harva üle külakooli käisid. Iga tegelane peaks aru saama, et noored ja kõrgemalt haritud ongi kohtades kus on ülikoolid 🙂 Saarlastel on seis puhta nutune – ilmselt samadel põhjustel. Alles on jäänud külakoolis käinud memmed-taadid, kes tõmbavad haridustaseme keskmise alla.

Kui nüüd Haldusreformiga ühineks Martna, Kullamaa, Lihula, Koonga ja Varbla, saaks Eesti kõikse lollema omavalitsuse. Saaks lollidemaa nime – mujalt tulevad lollid siia kuldmünte istutama ja probleem lahendatud.

uno
uno

Need uuringud ongi rumalate uurijate jaoks.
Kui mis tahes uuringu aluseks on selline näitaja nagu “keskmine”, siis alati ka igavesti on neid kes on alla keskmise.
Ehk ükstapuha palju inimesed tarkusi omandavad on olemas rühm alla keskmise keda jälle uurida.

Anonüümne
Anonüümne

Ja mis siin Läänemaal toimub eriti Lõuna Läänemaal miks siin ei ole normaalseid toidukauplusi?

:D
:D

Puit laduda

Valdo
Valdo

Siit moraal.Kolige nõrkade näitajatega omavalitsustest minema ja tarkust tuleb kohe juurde. Õnneks on on imene mõtlev olend ja see uuring pigem kajastab Meie Eesti võimetust ääremaastumisega tegeleda. Ikka on veel kuvand, et maal elavad nn. lollid. See, et haridustee jääb maal pooleli ei tähenda veel, et inimene on rumal.
Sooviksin näha mõnd linnavurlet, kes tuleb toime tänapäeava tehnika ohjamisega, mida maal kasutatakse.
Edu maal elavatele inimestele ja ärge laske mürgitada oma hinge negatiivse infoga.

Rxxx
Rxxx

Toetan Valdo mõtteid.

wpDiscuz