Haldusreformi eelnõus eeldatakse, et suuremad omavalitsused tagavad iseenesest ühtlasema piirkondliku arengu ja kehvemate regioonide konkurentsivõime kasvu, kirjutab endine poliitik Kaido Kama Postimehes.
Kahjuks on kogu eeldus vale. Omavalitsuse konkurentsivõimet ei määra selle suurus, küll aga geograafiline asukoht. Ümber Tallinna linna paiknevad vallad võiksid rahulikult olla 1000 elanikuga omavalitsused, ikka oleksid nad püsti rikkad ja konkurentsivõimelised, ikka piisaks seal ettevõtluskeskkonda ja töökohti. Kagu-Eestis aga ei muuda konkurentsivõime asjus midagi ka 10 000 või 50 000 elanikuga omavalitsused.
Piirkonna konkurentsivõime määrab eelkõige riiklik regionaalpoliitika, mitte omavalitsuspoliitika. Kui tahes hea omavalitsuspoliitika ei saa aga asendada regionaalpoliitika puudumist või mis veel hullem – selliseid riiklikke poliitikaid, mis piirkondlikke erinevusi pidevalt suurendavad nagu järjepidev riigipalgaliste ametikohtade kaotamine regioonides, lakkamatu optimeerimine ja tsentraliseerimine, Euroopa regionaalarengu rahast lõviosa suunamine Tallinnasse ja Harjumaale jne.
Niisiis – palun ärge rääkige inimestele muinasjutte! Piirkondade konkurentsivõime saab kasvada ainult siis, kui Eestis hakatakse tegema mõtestatud regionaalpoliitikat.
Tänu avaldamast. Väga tõene ja asjalik artikkel. Kahju, et meie suures nn. kokkuhoiupoliitikas sellest aru ei saada.
Väike, aga väga asjakohane ääremärkus !