0

Ilona Aasvere laulab Robert Burnsi luule plaadile

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Turismi tunnustamine04 Tõun, Ilona Aasvere. Tarmula

Ilona Aasvere laulab sisse Burnsi laulud. Foto Arvo Tarmula 

Eesti–Šoti kultuuriseltsil on kavas välja anda heliplaat Robert Burnsi lauludega. Plaadi laulaks sisse haapsallanna Ilona Aasvere.

„Mõte tuli Eike Urkelt, kes on Eesti–Šoti kultuuriseltsi juhatuse liige,” meenutas Aasvere. „Eelmisel aastal kuulis ta mind laulmas koos Šoti bändiga The Wullie Fraser Ceilidh Band, ta seedis asja ning sügisel käiski plaadi mõtte välja.”

Aasvere, kes alles hiljuti andis koos Kate’iga ehk Katrin Mandeliga välja plaadi „Tallinn–Haapsalu”, ütles, et plaati teha on kallis lõbu. „Tolle plaadi tarbeks sain oma seltskonna toeks, seekord loodan Eikele, et ta saab šoti sõbrad abiks ja võib-olla tuleb ka Hooandjalt tuge taotleda,” arutles Aasvere.

Šoti peol Haapsalu kultuurikeskuses laupäeval korraldatakse loterii. „Loteriiga toetame uut Ilona Aasvere plaati,” selgitas Urke. Ta lisas, et meeldiva üllatusena toetavad loteriid auhindadega paljud Läänemaa ettevõtted.

Aasvere on 25 aastat koos ansambliga Folkmill esitanud keldi, st iiri ja šoti muusikat.

Robert Burnsi plaadile on laulud valitud. „Ühe laulu tõlkis Kullo Vende spetsiaalselt, sest seda varem eesti keeles ei olnud,” ütles Aasvere.

Seega on 12 lugu arranžeeritud ja salvestamiseks valmis. Aasvere on plaadi salvestamiseks oma Folkmilli-kaaslased – viiulimängija Tiit Kikase ja kitarristi Peeter Rebase – appi palunud. „Mõne muusiku peab veel juurde kutsuma,” lisas Aasvere.

„Paaril lool on selline vägi sees, et seda peab esitama meeshääl,” selgitas Aasvere. Seega on paar duetti ka plaadil. Kes meestest laulab, seda Ilona Aasvere veel ei ütle.

Ilona Aasvere ütles, et Burnsi laulude plaati hakatakse salvestama ilmselt sügisel. „Kas plaat sel aastal välja tuleb, seda ei oska praegu öelda,” lausus Aasvere.

 

Robert Burns

Šoti suurim luuletaja Robert Burns elas aastail 1759–1796. Ta on šoti tõeline rahvapoeet ja tänapäevani palavalt armastatud omal maal ning ka väljaspool selle piire. Ta mõjutas oma kaasaja ja ka hilisemat inglise luulet märgatavalt selle arengus rahvalikkuse ja lihtsuse suunas.

Burnsi mälestamine ja tema teoste ülistamine võttis 19.–20. sajandil peaaegu rahvusliku kultuse mõõtmed. 2009. aastal valiti ta Šoti telekanali STV korraldatud avalikul hääletusel suurimaks šotlaseks („Greatest Scot”).

Burnsi luuletust (ja laulu) „Auld Lang Syne” lauldakse sageli aasta viimasel päeval ning „Scots Wha Hae” oli pikka aega Šotimaa mitteametlik rahvushümn. Burnsi tuntumate luuletuste seas on ka näiteks „Hiirele”, „Tam o' Shanter” ja „Ae Fond Kis”.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Hooandja abil loodetakse välja anda Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat | Lääne Elu

[…] Urkelt, kes on Eesti–Šoti kultuuriseltsi juhatuse liige,” ütles Aasvere Lääne Elule aasta algul. „Eelmisel aastal kuulis ta mind laulmas koos Šoti bändiga The Wullie Fraser […]

Malle
Malle

Juhaniga nõus, meie naised jooksevad nende rütmide peale ööklubides tormi. Pikkade flöötidega Neegri mehed on puudu aga Taavi lubas neid eksportida ja kandle mängu ka selgeks õpetada.

No
No

ei imesta, kui Ilona neid rütme valdab! Mida sina Juhan oskad peale nõmeduste kirjutamise? Ah!

wpDiscuz