Nooremveebel Lauri Tanner seletab, kuidas asjad kaitseväes käivad. Foto: Arvo Tarmula
Paliverest pärit, kuid praegu Ristil elav 36aastane Scoutspataljoni tegevväelane Lauri Tanner on osalenud kuuel välismissioonil ja võimaluse korral läheks ta kriisikoldesse tagasigi.
Tanneri sõjaväeline karjäär sai alguse 1997. aasta sügisel, mil ta asus koos sadade teiste omaealiste meestega aega teenima piirivalve õppekeskuses Narva-Jõesuus. Idapiiri ääres teenis Tanner vaid esimesed neli kuud. Omandanud algteadmised üksikvõitleja tegevusest lahinguväljal, suunati ajateenija Tallinna, kus tema edasine ülesanne oli peamiselt ettekandeid teha tollasele piirivalveameti peadirektorile Tarmo Kõutsile. Toona kestis ajateenistus aasta.
Ajateenistusest tulnud, ei kippunud Tanner kohe uuesti relva haarama, vaid läks hoopis Taebla kutsekooli. „Noore mehena tahtsin kutse omandada, tööle minna ja rikkaks saada,” selgitas Tanner.
Elukutseliseks tegevväelaseks hakkas Tanner 2004. aastal, mil ta liitus Scoutspataljoniga. Üheteistkümne aastaga on ta tegevväelasena osalenud kuuel välismissioonil, auaste on kerkinud reamehest nooremveeblini ja ametikoht laskur-pointman’ist rühmavanemaks. Kuigi ametijuhendi järgi on rühmavanema ülesanne varustada kolme kümneliikmelist jagu kõige eluks ja lahinguks vajalikuga, on Tanneril suur roll ka oma rühma väljaõppes. „Kui näen, et minust on maastikul rohkem kasu kui kontoris, delegeerin töö niimoodi ümber, et saaksin samuti maastikul oma kogemusi jagada,” lausus Tanner.
Oma esimestest aastatest tegevväelasena rääkides toonitas Tanner, et tal vedas, sest ta sai kohe jaoülema lahingupaariliseks. „Jaoülemaga koostööd tehes õppisin väga palju maastikulugemist,” sõnas Tanner.
Üle 50 kraadi sooja
Esimesele välismissioonile õnnestus Scoutspataljoni võitlejal minna juba 2006. aastal. „Läksime Iraaki ja Estpla-13 oli meie jalaväerühma nimetus,” meenutas Tanner. Missioonist endast rääkis Tanner, et tegemist oli tema kuuest missioonist kõige rängemaga. Nimelt sai ta seal kogeda suurel hulgal mitut liiki relvakontakte. Lihtsas keeles öeldes: tulistamine, plahvatused, mürsud, granaadid, miinid, külmrelvad. Samuti pidi tema üksus taluma kohati üle 50kraadist temperatuuri.
Missioonilt vahetult naastes mõtles Tanner, et jäägu see esimeseks ja viimaseks missiooniks. Läks aasta mööda ja Tanner alustas juba uues rühmas, uute ülemate käe all ettevalmistusi Afganistani missiooniks. „Ju nad oskasid mind ära rääkida,” nentis Tanner.
Kuuel missioonil osalenud Tanner ütles, et missioonidel käimisest on temale saanud elustiil. Ta lisas, et tunneb end seal kohati isegi paremini kui stressirohkes Eestis. „Loomulikult on ka seal stress, kuid see on hoopis teist laadi,” selgitas Tanner.
Tanner tunnistas, et võimaluse korral on ta nõus uuesti kriisikoldesse naasma. „Ma ei tormaks uisapäisa, kuid kindlasti kaaluksin seda pakkumist,” sõnas ta.
Viimastel aastatel aina enam kõneainet pakkuma hakanud naiste ajateenistusest on tegevväelane positiivsel arvamusel. „Mõnel naisel on isegi rohkem mune kui mõnel noorel mehehakatisel, kes on kodusest turvalisest keskkonnast sattunud väeossa,” teatas Tanner. Ta lisas, et tagalas on palju ameteid, millega naised ideaalselt hakkama saavad. „Parameedikuamet on üks näide neist,” rääkis Tanner.
Skeptiliselt suhtub ta vaid naiste kaasamisse jalaväkke. „Jalavägi on füüsiliselt kõige raskem ja ebameeldivam,” põhjendas Tanner ja lisas, et naiste liitmisega mis tahes üksusesse tuleb alati olla ettevaatlik, sest tavaliselt kaasnevad naistega mitmesugused intriigid. „Üksusele mõjuvad need halvavalt,” arvas Tanner.
Tanner sõnas, et isegi kui tema enda tütar teataks, et soovib minna ajateenijaks, ei hakkaks ta proovima tütart ümber veenda. „Istuksin temaga maha ja räägiksin talle ilustamata, mis kõik teda ees võib oodata,” lausus Tanner.
Maraton Afganistanis
Suure eelise teiste sõjaväelaste ees on Tannerile andnud sportlik taust. Ta alustas tõsisemaid treeninguid alles 22aastaselt. „Võistlesin 800 meetri jooksust poolmaratonini välja,” tõdes Tanner.
Tanner tunnistas, et mingil eluperioodil jäid jooksutreeningud missiooniväljaõppe tõttu tagaplaanile.
Huvitava tõsiasjana tunnistas Tanner, et oma esimese täispika maratoni jooksis ta möödunud aastal Afganistanis. „Rada oli künklik ja raske, aeg tuli veidi alla kolme ja poole tunni,” meenutas Tanner. Maratoni isikliku rekordi jooksis ta sama aasta sügisel Tallinna maratonil, kus sai ajaks 3 tundi 17 minutit.
Tanner on kroonitud kolmekordseks kaitseväelaste meistriks sõjalises viievõistluses ja kahekordseks meistriks kergejõustikus. Tänavu suvel võitis Tanner kaitseväelaste meistrivõistlused triatlonis.
Lauri Tanneri missioonid:
Aasta, riik, üksuse nimetus
2006 Iraak Estpla-13
2008 Afganistan Estcoy-6
2009 Afganistan Estcoy-E
2011 Afganistan Estcoy-12
2011–2012 Afganistan Estcoy-13
2013–2014 Afganistan Estcoy-17
Ära selle rahapärast ennast müüma hakka. Eestlase aus nimi on tähtsam.
Sinna saada polegi kerge, sest sinusuguseid on palju.
Kas kusagil on kirjas või öeldud ka, mis puhul kommentaare kustutatakse? Mind lihtsalt huvitab, et mis on ebatsensuurset või -väärikat (eeldan, et need võiksid olla ühed kommentaaride eemaldamise kriteeriumidest) kommentaaris, kus ütlesin, et naisi teenib kaitseväes mujalgi kui tagalas, sest tunnen ise naisi, kes on kaitseväes ametis näiteks sidemehe ja soomukijuhina ning et parameedikki käib ju kõikjal kus teisedki sõdurid?
Mind huvitab see miks nende kuusate sõdurite enda kodukohad varemeid täis on ja rahvas evakueerub. Miks need sõdurid selle probleemiga ei tegele.
..sinusugune lammas elab siin helesinises laguunis ja väga laias maailmas toimuvaga pildis ei ole. Kindlasti kardad ka sõjapõgenkke, kes euroopasse on saabunud ja mõtled endamisi, et mis jaoks nad küll niimoodi teevad. Paljud me kardame ja pelgame seda teemat. Kriisikolded ongi sellepärast kriisis, et nad ise oma riikides elukorraldusega väga hästi toime ei tule ja olukord on pehmelt öeldes kriitiline. Sellepärast ongi vajalik saata sellised inimesed sinna nö. vahekohtunikeks, kea vähegi suudaksid situatsioone lahendada ja allata. Kahju, et seda jõudu ja võimalusi meil napib hetkel!
no võiksid oma nime alt siis kommida,kui arvad ,et tead täpselt kuidas maailma asjad käivad,jopski.
Ainult lammas läheb ja sõdib suurriikide heaolu eest sõjas, mis ei puuduta ühtegi eestlast.
noh,üks tõetera ka siia ära eksinud.
õige kogemuse saab mõlemal pool sõdides
Kommentaare on alati hää lugeda inimesed kes ei tea munnigi arvavad et on kohe asjatundjad ? mõned vändad võiks ennem end harida vastavas teemas ja siis kirjutada näex targem välja aga nuh taandareng on ka areng ? sõdurid peavad käima missidel et hoida kogemuspagasit juhul kui tuleb reaalne kodumaakaitsmine et siis olex keegi kes päästikule ka vajutax ??? aga nuh jutuga võime kõikk kõvad vennad olla aga pane need jutumehed põllule ja vaatame mis mees siis on ?? respekt tanner on eeskujulik ja temalt on palju õppida ? tubli jätka samas vaimus
Nii et nüüd tuleb kõik eesti sõdurid võõrastesse sõdadesse tapmist harjutama saata et see kodaus paremini välja tuleks, sest Taavi käsits . Aga mida mina kodus pean tegema. Kasvatama nende lapsi ja nutma patja et nad sealt elusana tagasi tuleksid. Kui ka tulevad siis pean mina olema see kes nad uuesti elule tagasi aitab. Normaalseid töökohtasid pole, see ajabki need vennad msioonile.
Sina kes sa kirjutad nimeall eesti valmistub sõjaks sa ise ikka poest piima julged tuua nii,et külm higi ei tuleks v ,teades sõber Tannerit suhteliselt hästi võin sulle öelda,et sina tema une ja muude asjade pärast küll muretsema ei peaks vaid katsu end natuke ravida kibedusest selle üle mis keegi teine on saavutanud .Aga mis on sinul vastu panna tema saavutustele ja tegemistele ?
ära plõksi mei psühiaatria haiglad on neid mehi ja nende naisi täis, iga aastaga läheb asi hullemaks. paljud elavad neid sündmusi kodus läbi. nad ei saa ise arugiet on vaid süsteemi tööriistad. Kui inimene suudab enda elu eesmärgina välja tuua selle mitmel tapamisioonil ta käinud on siis võib iga inimene enda järeldused ise teha.
endal tuleks sammud sinna psühiaatria haigla poole seada! Viimane aeg, ära kaua sellega viivita, suht sassis oled oma asjadega!
on naisi igal alal vaja. Aga neid ei tohi olla ainult üks,sest muidu läheb riiuks…
Ei pruugi , kui mehed saavad aru, et naine tegutseb sel alal ainult enda arendamiseks, töö eesmärgil jne siis ei tule mingit tüli 🙂 tean ise seda väga hästi