Aidi Vallik: vähe usaldust ja palju küsimusi

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Aidi VallikEesti ühiskondliku elu märksõnaks 2015. aastal on kujunenud hirm. Kui vaadata ja jälgida, millega tegelevad kutseline ja sotsiaalmeedia, siis juba kuid on teemaring püsinud pagulasohu ning kooseluseaduse rakendussätete ümber. Viimasel ajal kütab kirgi ja ärevust ka läti pruut, kellest äkitsi võibki meie esileedi saada. Oh seda õudu. Olen teadlikult püüdnud kogu sellesse paranoiasse mitte nakatuda. Siiani on see mul olnud üpris kerge, kuid nüüd pean tunnistama, et siiski on midagi, mis ka minu aastalõppu kollitama on tulnud.

Paraku ei ole see mitte musta näoga mees ega samasoolised lapsevanemad, kelle olemasolu või tegevus saaks hakata märgatavalt nõjutama minu igapäevaelu. See minu hirm on tegelikult meedias siiani lausa alakäsitletud teema ja ma ei mõista selle ümber valitsevat loidust, kui ometi on algamas 2016. aasta, mil kõik skeemid, eskiisid, plaanid ja projektid sellega seoses lukku lüüakse ning kogu hilisem kriitika või analüüs jääb päris kindlasti hüüdja hääleks kõrbes, mis ei suuda enam kedagi ega midagi mõjutada.

Ma väidan, et rohkem kui läti pruut, kooseluseadus või pagulased hakkab Eesti elu ja keskkonda mõjutama Rail Baltic (RB). Sellepärast on praegu aeg, mil peaks just sellest rääkima, rääkima ja rääkima, infot andma, infot töötlema, analüüsima… ja see on teema, mis juba praegu ning kogu järgmise aasta peaks olema uuriva ajakirjanduse kullipilgu ning rahva arutelude all.

Mida me üldse teame sellest monstrumist, mis Eestit põhjast lõunasse poolitama plaanitakse? Suurt ei midagi muud kui seda, mida RB koduleht ise räägib või näitab, aga koduleht on alati müügitöö ja kodulehe omanikul on alati õigus esitleda vaid seda infot, mida ise tahab avalikuks tuua.

Et minu (ja ilmselt ka suure osa Eesti elanikest) usaldus valitsuse tegevuse vastu on juba aastaid madalseisus, tunnen ma lausa elulist vajadust peale sealpoolse info ka mõnest teisest teemat tundvast, kuid mitte nii otseselt huvitatud allikast pärit info vastu. Peamine, ma tahan teada, mis on Rail Balticu kohta senises infos tõde ja mis on vale ja mis on pooltõde. Seda enam, et see on majandusminister Juhan Partsi ajal alustatud projekt. Oleme näinud, kuidas on asjad kulgenud tema algatatud mõnegi teise suure projektiga… nagu Utah põlevkivitootmine või Estonian Airi jaluleupitamine. See ei pane enam tema algatusi uskuma ega usaldama.

Küsimused tekivad mul juba sellest, et RB kodulehe andmeil suhtub rahvast 66 protsenti projekti pooldavalt ja peab seda kasulikuks. Mind huvitab aga, kust see protsent on võetud, millal selline küsitlus tehti, kui suure valimi hulgas ja milline oli küsitletute valduses olev info RB kohta. Üks asi on küsida, kas pooldate toredat kiiret raudteed, mis ühendab kauba- ja reisijavedude kaudu Põhjamaad Kesk- ja Lääne-Euroopaga, aga RB ei ole ju mingi tavaline raudtee. Kui osutub tõeks, et see on hoopis kahe rööpapaariga umbes saja meetri laiune ja vähemalt 2,5 m kõrge müra- ja loomataraga mõlemalt poolt piiratud hiigeltrass läbi Eesti, millest üle saab ainult umbes iga 50 km taha rajatud viadukte pidi, siis hakkab minul küll hirm. Ma ei taha mõeldagi, kui paljude Eesti inimeste igapäevaelu see jurakas tõsiselt segama hakkab, ja tunnen tõesti kaasa neile, kes trassikoridori ümbruses kaotavad oma kodu, maad, majapidamised või võimaluse otse sõita väiksemasse naaberlinna. Või kes tulevikus peavad tööle jõudmiseks praeguse 10 km asemel läbima nt 40 või 50 km. Ja ei, nad ei saa tööle minna sedasama Rail Balticut mööda, sest sel 240 km tunnikiirusega liikuval reisirongil on Eestis ainult kaks peatust: Pärnus ja Tallinnas.

Mind huvitab veel, kuidas mõjutab Eestimaa keskkonda nii suurel hulgal kruusa ja liiva kaevandamine, mida selle hiigelsuure trassi muldkeha jaoks tarvis läheb, ja kui paljud ning mis piirkonna karjäärid sellel eesmärgil tilgatumaks ammutatakse ja mis see teeb nonde kohalike ökosüsteemidega. Mind huvitab, millised mõjud kaasnevad selle magistraali rajamisega meie keskkonnatundlikele maastikuvormidele, rabadele, põlismetsadele, kaitsealadele, metsloomade liikumisele.

Kuni on vähe vastuseid, seni on palju hirme. Probleem on ka selles, et kui on vähe usaldust, võib olla ka palju vastuseid, aga uskuda neid ikkagi ei suuda. Sellepärast ma leiangi, et nüüd on ajakirjanduse kord taas olla ühiskonna valvekoer ja mitte lasta neil seal valitsuses midagi jälle poolsalaja või poolinfot tilgutades valmis nikerdada, et pärast käsi laiutada ja öelda, et teisiti polnudki võimalik.

Aidi Vallik

kolumnist

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kodanik2
8 aastat tagasi

Väga tore, et vähemalt üks asi on prl Vallikule kohale jõudnud. RB teema ei vaja eriti sügavat tähenduslikku läbitöötmist, need teised, mille kohta uhkusega mainib, et teda ei häiri, nõuavad oluliselt sügavamat töötlust. Ehk tasapisi ja aja jooksul hakkab ka nendest keerulistest küsimustest aru saama.

Külamees
8 aastat tagasi

Väga õige,aga kust võtta raha kohe,et kärisev eelarve ja majandus kuidagi vee peal hoida on küsimus mis päevapoliitikute meeli köidab ja RB rajamine ise võimaldab tuua hulk euroraha ringlusse.Päris suur osa meie majandusest ju ongi olnud toetusrahad EL-dust.
Kaugemat eesmärki tõesti vist polegi teada või tuleb vandenõuteooriatest jälgi ajada.
Mis need mikid selle Soome veega teha kavatsevad?Vee hindaminemisest räägitakse juba kaua,aga selle transport sealt kus teda palju,sinna kus teda puudu on seni üsna ületamatult kulukas olnud.

hmm
8 aastat tagasi

hanguvat majandust ei hoia käigus transpordiliini ehitamine. ega siis tööd ja leiba ei teki sellest juurde, et üks metallrada aitab asju ühest kohast teise vedada. See muutub lihtsalt kas mugavamaks või kiiremaks aga asju iseenesest käima ei pane. Küll aga on paljudel küsimusi, et miks siis seda vaja on, sest selge et tsiviilelanikkonna reisimisvajaduse rahuldamine on küll 10-nda järgu asi. Fosforiit, vesi (põhjavesi)- need ilmselt ressursid. Soomes on praegu juba suured lahingud USA firmade huvi pärast Soome põhjaveevarude vastu. Soovivad osta suuri maa-alasid ja vett pumpama hakata. Soome keskkonnakaitsjad kõik tagajalgadel ja soome veeseadust on seetõttu hakatud avalikkuse survel muutma.… Loe rohkem »

Kenneth
8 aastat tagasi

Väga head kûsimused, mis suure tõenäolsusega kunagi vastuseid ei saagi. Küll aga oleks võinud artiklis suuremat kajastust leida küsimus Miks? Miks on selle raudtee ehitus niivõrd oluline. Raudtee sellises mastaabis saab olla majanduslikult môistlik ainult juhul kui meilt oleks midagi rohkemat kui inimesi transportida. Kas on? Äkki kildagaas võiks olla see, mida lääne-eurooplased ihkavad. Kes soovib uurib ise edasi, muidu ma saan vaenuõhutajaks jälle…

Külamees
8 aastat tagasi
Reply to  Kenneth

Pole lihtsalt paremat mõtet kuidas hanguv majandus ülepea käigus hoida.Sellest tuleb hulk(peamiselt toetusraha) tellimust kaevandamis,ehitus,transpordi jne firmadele.Kõik see neelab palju kütust ja riigikassasse laekub rohkelt aktsiisi.Nii saab majandus-ja eelarvelaevukese järgmiste valimisteni vee peal hoida.Ja jälle kindlalt edasi lubamisega hääled kokku.Kas on kellelgi midagi paremat välja pakkuda meie narratiivituse edasi venitamiseks?

Eesti+Vabaks
8 aastat tagasi

Läti pruut siiski ikka on pisut teema. Õigemini on küsimus moraalis ja kõlbluses. Mäletame ju Tomi sõpra Billi ja seda Monsale hamba peale andmise lugu… No ei sobi sellised asjad presidentidele.

juss,+60+aastat+Haapsalu+elanik
8 aastat tagasi
Reply to  Eesti+Vabaks

kas sul oma elu polegi, et topid nina igale poole….monsale….?????

sorts
8 aastat tagasi

häid jõule kah!

sorts
8 aastat tagasi

atsu

mida vanemaks sa saad.seda targemini kirjutad.
Su sõnavõtule kirjutan 2 käe ja 2 jalaga alla(rohkem mul neid pole)
.