12

Anvar Samost: Teie olete riik, teie otsustate

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Anvar Samost. Foto: erakogu

ANVAR_SAMOST

Hetkest, mil poliitikud enam vastada ei julge, on ka Eesti riigi mõte kadunud.

Kõik, kes loodavad, et Eesti juhtidel oleks julgust teha raskeis oludes valikuid ja mitte lihtsalt kõrges toolis tiksuda, peaksid olema mures. Laialdane kõiketeadjate koor leiab, et Andrus Ansipi valitsus ja eelkõige selle valitsuse majandusminister Juhan Parts poleks Eesti Energia investeeringute ja eriti Estonian Airi asjus tohtinud teha ühtegi otsust, vaid oleks pidanud lihtsalt kõrvalt vaatama, käed mööda külgi rippu, kuidas Eesti majanduslikud ja julgeolekuhuvid kahjustatud saavad.

Aga alustame kaugemalt. Kalle Muuli raamatus „Vabariigi sünnimärgid” kirjeldab Siim Kallas vastutuse koormat, mida ta kandis, kui läks Eesti Panga presidendina mais 1992 üksi IMFi juhtide juurde Washingtoni Eesti radikaalse rahareformi ideed kaitsma.

Kallas teadis, et IMF ei usu valuutakomitee põhimõttele rajatud reformi edusse. Nende soovitus oli kaks aastat rublatsoonis majanduse stabiliseerumist oodata ja seejärel valida, kas on ikka põhjust oma raha kasutusele võtta. IMFile ei meeldinud Eestis neid kuulda võtmata välja töötatud rahareformi seadused ega eestlaste liigne enesekindlus ja tormakus.

Eesti Panga president läks õhtul enne kohtumist IMFi juhi Michel Camdessus’ga Potomaci jõe kaldapealsele jalutama. „Vaiksel veel peegelduvaid tontlikke pilvi vaadates tuli Kallasele peale kohutav hirm. Kui ta läheb koju ja ütleb, et IMF käskis reformi edasi lükata, siis kostab küll veidi nurinat, aga midagi ei juhtu, elu läheb edasi. Kui ta vastu IMFi tahet siiski reformi teeb ja see läbi kukub, on kogu maailmas ainult üks inimene, keda selle eest liistule tõmmata.” Vastutuskoorem kasvas jõe ääres kõndides lausa füüsiliselt ängistavaks, pani südame värisema.

Järgmisel päeval toimunud kohtumisel ähvardas IMF Eestiga suhted katkestada, aga Kallas ei taganenud. Pika päeva lõpuks ütles Camdessus: „Teie olete riik, teie otsustate.” Edasine on meil teada: Eesti tegi rahareformi, Läti ja Leedu ootasid. Eesti sai hindamatu väärtusega edumaa, mida siiani kõik naudime.

Hilisemas Eesti ajaloos pole üksikisiku õlul nii suurt vastutust lasunud, kuid raskeid valikuid on ikka ette tulnud. Enamasti on meie tipp-poliitikud olnud riigimehed ja pole südant pigistava hirmu ees kõikuma löönud. On aga enam kui kindel, et isegi Euroopa Liidu ja NATO liikmena ei ela Eesti igavesti kestvas stabiilsuses ja tuleb hetki, mil mõnel eestlasel on vaja teha Kallase omaga võrreldavaid otsuseid. Kas nad ikka julgevad?

Väljavaade ei ole hea. Poliitikas on olnud põlvkonnavahetus, kuid see pole toonud kaasa mitte uusi suuri ideid, vaid hoopis avaliku arvamuse veelgi hoolsama uurimise ja mujalt alguse saanud muutustele reageerimise kombe, et mitte öelda nende järel vastu tahtmist lohisemise.

Millise sõnumi saadab Eesti Energia ja Estonian Airi suhtes tehtud otsuste pahatahtlik ärakasutamine? Kui juhtud saama ministriks või suisa peaministriks, ära tee ühtegi otsust, millega kaasneb vähematki ebakindlust või riski. Kõige parem – ära tee midagi. Külasta koole ja lasteaedu, saada nunnusid, aga sisutuid pressiteateid, väldi vastutust. Siin ei ole küsimus üksi Euroopa Kontrollikoja liikme kohas, samasugust poliittehnoloogiat nägime ka valimiste ajal. Ei imestaks, kui varsti hakataks samamoodi ära kasutama pronkssõduri äraviimise otsust.

Kõige jaburam on, et tegelikult teenisid nii Estonian Airi püstihoidmine kui ka investeering Auvere elektrijaama Eesti suuri ja pikaajalisi huve. Auvere investeeringule lõpliku hinnangu andmiseks peaks veel paarkümmend aastat küll ootama, kuid vahepeal pole toimunud midagi, mis annaks alust seda uues valguses vaadata.

Lisame siia, et samal ajal on halvenenud riigikogu liikme maine ja ka võimalus midagi ära teha sisult samamoodi kasvava vastutushirmu pärast. Kas näiteks Siim Kallasel oleks praegu põhjust riigikokku kandideerida? Loomulikult mitte.

Kõike kirjeldatut arvestades on lootustandev, et praegune majandusminister Kristen Michal ei ole tagasi kohkunud Estonian Airi kohale uue riikliku lennufirma loomisest ja on seda otsust kõikjal oma nime ja näoga kaitsnud. See ei ole kindlasti lihtne, aga vastupidine asjade käik oleks kinnitanud, et oleme lõpuks üks täiesti mõttetu riik.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
vaegnägija
vaegnägija

palun pange järgmine kord esilehekülje suurune pilt, väikse pealt ei paista tema tarkus välja

enamlane
enamlane

Oleme venega naabrid,sellest ei saa ei üle ega ümber.Euroliit on kord kriisis ,siis meid keegi ei päästa , peale selle rumala venemaa , keda tuleb kerjamüts käes paluma minna,et ellu jääda.Idanaaber on nagu ta on, maavarad on aga ülisuured,ja meil pole midagi vastu panna.Intelligents?Ka sellest jääb puudu.Isegi riigiasjad ei ole nii nagu peaks.Millal sellise tempoga korralik riik tuleks,ei tea.

hmm
hmm
Mingi emigreerunud venelane, keegi Postimehe kolumnist, rääkis ühes oma artiklis, mis on vene hing – lasta kõik p***se minna ja siis asuda kangelaslikult seda päästma. Elada alati hirmu ja põnevusega. Ärme ole venelased – nende taktika on toonud neile ainult kannatusi ja vaesust, samal ajal kui teised rahvad on edukalt arenenud. Lollide riskide võtmine pole riigimehelikkus. Mis suurt edumaad see üksainus rahareformi tegu siis meile on toonud? Milline edu on meil võrreldes Läti ja Leeduga, mis poleks selgitatav Soome turistide lähedusega ja meie kultuuriruumi lähedusega Rootsi ja Soomega, mis aitab meil nende ärimeestega vahetumalt suhelda. Ma saan aru, et 90ndate… Loe rohkem »
hmm
hmm

Ja põlvkonnavahetus poliitikas annab mulle, 27-aastasele just lootust. Lõpuks ometi on pukis mingid vennad, kes üritavad ka natuke analüüsida, teha nii nagu on ehk targem teha. Mitte mingid vanemas keskeas endised kommunistid, kes ei tea arvatavasti ööd ega mütsi, aga see-eest tulistavad uljalt puusalt ja teevad “julgeid otsuseid”, jätmata objektiivsetel asjaoludel ennast segamata.

tarkus
tarkus

tuleb alles aastatega, lollus on juba sünnist saadik

hmm
hmm

Ma pigem usun seda ütlust, et vanusega ei muutu inimene targemaks, vaid ettevaatlikumaks. Analüütikutest – üritades nüüd ilma poliitilise eelistuseta korra mõelda asja peale: Rõivas, Ossinovski, Kaljurand, Michal. Ka Pevkur tegelikult siseministrina vast pigem kannab välja. Mingid Reinsalu ja Tsahkna ajavad küll odavat populaarsust vahepeal taga ja rikuvad pilti, aga see pigem vist nende madalast reitingust tingitud.

To hmm
To hmm

Nimetad äkki mõnd analüütikut nimepidi? Loodetavasti ei tule vastuseks Tsahkna, Pehvkur ega Rõivas.

kõik on õige?!
kõik on õige?!

Parts pani MILJARD eurot uugama. Aga ootame, vaatame, ehk pikas plaanis umes 200 aasta pärast…nagu Samost soovitab.
Küsimus on, et kuidas oleks miljardi euro asjalik kasutamine eesti elu paremaks muutnud?

aps
aps

Tuleb teha otsus Venemaa koostööpartneriks valida,säilitades oma riigi iseseisvus.Igast erakonnast taandada Eesti heaks vähevajalikud persoonid-töötegijad ning teha üks ühtne erakond kindla juhiga,veel kindlamaga kui Pätsi ajal.Jätta riiki juhtima uus-Eestile täielikult pühendunud aadetega inimesed.Lõpetada koostöö USA ja NATOga me riigis.Teadlaste abiga ehitada üles riigi majandus , tuua tööjöud tagasi maale ning taastada keemiavaba põllimajandus.Uued ideed,uued võimalused-avatus arengule!

naudime
naudime

iseseisvusetust, pole piiri, pole raha , pole hümni

sorts
sorts

Eesti riik ei ole mõttetu, ideetud tolgused on need,kes praegu ministrite toolidel istuvad.
paluks mitte segi ajada Riiki ja selle valitsejaid.
Riik–see olen mina (sorts)!

tomm
tomm

Riik ehk valitsussüsteem peab olema kujundatud sedasi, et sunniks ka valed inimesed õigeid asju tegema.

Tsentraliseeritud süsteemid toodavad ka tsentraalseid vigu. Me oleme mõttetu riik, sest haarame valitsuse kontrolli alla valdkondi, mis ei peaks seal olema.

wpDiscuz