Filmimees Ago Ruus avas Haapsalu kultuurikeskuse fuajees fotonäituse „Pildid klaasidelt”, mille tekkelugu nimetab sensatsiooniliseks. Arvo Tarmula foto
Näitusel on Võrumaal Vastseliinas 1930. aastail tegutsenud külafotograafi Mihkel Timmo jäädvustatu. Fotod on tehtud Ruusi leitud tolleaegsete klaasnegatiivide järgi.
Timmo jäädvustused Vastseliina kandis 1930. aastail elanud inimestest on vaatamiseks pandud esimest korda. Klaasplaadid leidis Ruus juhuslikult kuuri alt ämbrist. Osa negatiive oli aeg hävitanud, osa aga kasutuskõlblikud, nii et neist sai teha fotod.
„Nende piltide sõnum nüüdisaegsele inimesele on selles, et vanu fotosid ja negatiive ei maksa kunagi ära visata. Olgugi et me neile jäädvustatud inimesi tihtilugu ei tunne, räägivad fotod meiega. Nad räägivad pildikeelt,” ütles ise samuti Vastseliinast pärit Ago Ruus.
Mihkel Timmo (1906–1955) töötas Vastseliinas fotograafina 1930. aastast kuni sõja lõpuni. Fotokunsti oli ta õppinud Tartu fotograafi Ernst Kangro juures. Timmo olnud hea suhtleja, rahvas kutsunud teda Timmograafiks ja inimesed, keda ta jäädvustas, on fotodel pingevabad ja loomulikud.
1944. aastal põlesid Vastseliinas muu hulgas maha Timmo ateljee ja korter. Kastitäis negatiive säilis apteegimaja teisel korrusel, kus olid Timmol samuti ruumid. Alevis Jaan Markna majas omale uue elupaiga üürinud, pakkus Timmo verandaakende klaasimiseks vanu negatiive, sest aknaklaasi ei olnud saada. Nii tehtigi.
Negatiividega klaasitud verandat käidi kaemas nagu vaatamisväärsust, pildid olid küll ümber pööratud, aga hea tahtmise korral oli võimalik neilt inimesi ja paiku ära tunda. Kui ajad paremaks läksid, klaasiti aknad õige klaasiga, negatiivid aga pandi ämbriga kuuri alla.
Selle loo oli Ago Ruusile kord rääkinud Vastseliina kooliõpetaja Genart Nagel. Hiljaaegu Vastseliinas tolles negatiividega klaasitud verandaga majas külas olles uuris Ruus, kas ehk ämber klaasplaatidega võib kuskil alles olla, ja oligi. Osalt oli aeg kujutise hävitanud, osa negatiive aga olid täiesti kasutuskõlblikud, kuigi servist kulunud. Majaomanikud olid aastakümneid pidanud negatiive täiesti tavalisteks vanadeks klaasitükkideks, Ruus tegi neist aga fotonäituse, mida nimetab ise sensatsiooniliseks.
Peale 21 foto on näitusel välja valgustatud ka mõned vanad klaasnegatiivid.
Ruusi sõnul tasub näitust kindlasti vaatama minna, eriti aga Võrumaa juurtega inimestel, kas või sellepärast, et ehk tunneb keegi fotodelt mõne esivanema ära. Kui see tõesti juhtub, tuleks sellest Ago Ruusile kindlasti teada anda.
Näitus Haapsalu kultuurikeskuse fuajees on vaadata 4. jaanuarini.
