Valitsus otsustas eelmisel nädalal kabinetiistungil, et jätkab haldusreformi ettevalmistusi. Avalikuks on saanud kaks tähtsat otsust. Esiteks see, et omavalitsuses peaks elama vähemalt 11 000 inimest, ja teiseks, et sundliitmised võetakse ette juba enne järgmisi kohalike volikogude valimisi.
Valitsuse otsustest saab teha ühe väga tähtsa järelduse. Kui seni on haldusreformist peamiselt räägitud, siis praegune valitsus on täis otsustavust ettevõetu ka teoks teha. See omakorda peab tagant sundima omavalitsusjuhte. Läänemaa kümnest omavalitsusjuhist on vabatahtliku liitumise vastu huvi näidanud pooled. Teine pool on otsesõnu või vaikimisi seda teemat vältinud. Elukogenud vallavanemad teavad, et Toompea haldusreformijutt on jäänud üldjuhul tühjadeks sõnadeks. Nüüd paistab aga, et valitsuse suhtumine ja valmisolek reformiga tegelda on muutunud.
Seni oli teada, et kui omavalitsus vabatahtlikult ei liitu, siis läheb sundliitmiseks alles pärast kohalike volikogude valimisi 2017. Seega oleks võinud see parimal juhul saada teoks 2018. aastal. Nüüdne valitsuse värske otsus ütleb, et tulevad kohalikud valimised vaid uutesse, liituvate omavalitsuste volikogudesse. Peale selle ütleb asja eest vastutav minister Arto Aas, et läbirääkimisi peavad pidama kõik vallad. Passiivsus pole enam aktsepteeritav. Seega tuleb vallajuhtidel teha valikuid ja oma vaikivast mugavustsoonist välja tulla.
Läänemaa valikuvõimalused on väga väikesed. Haapsalu ja Ridala, Põhja- ja Lõuna-Läänemaa. Vormsil õnnestub võib-olla säilitada oma eristaatus. Kui lähtuda 11 000 elaniku kriteeriumist, siis valikuvõimalusi enam polegi, sest teha saab vaid Läänemaa valla, mis hõlmab kõiki kümmet maakonna omavalitsust.
Eelolevail kuudel tuleb omavalitsusjuhtidel teha tõsised valikud.
