Värvid meelitavad lapsed sööma

Pääsupesa lasteaia kokk Tatjana Baranova lastele suppi keetmas. Foto Arvo Tarmula

Lääne maavalitsuse tellitud lasteaiatoidu-uuringust selgus, et kavalaid nippe kasutades on võimalik panna lapsi tervislikult sööma.

Üks uuringu elluviijaid, Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala tudeng Hele Vilbas ütles, et teda üllatas, kui suur mõju on laste isule toidu värvil.

„Piisab, kui supile värve juurde panna ja lapsed söövad,” ütles Vilbas.

Haapsalu Pääsupesa lasteaia kokk Aira Remmelgas kinnitas: see on tõesti nii, et lastele värviline toit meeldib. „Valge kissell eriti ei lähe, punane läheb väga hästi,” ütles Remmelgas. Sama lugu on Remmelga sõnul mannavahuga: valge ei maitse nii hästi kui roosa.

Erksad värvid kannustavad lapsi sööma ka köögivilja. Eile hommikul Pääsupesas pakutud ilusat rohelist herne-kartuliputru söödi hästi. Samuti maitseb Pääsupesa lastele kollane kaalika- ja oranž porgandi-kartulipuder.

„Eks lapsed söö silmadega,” nentis Pääsupesa lasteaia majandusjuhataja Tiina Lees.

Uuringu järgi maitseb toit lastele paremini ka siis, kui sel on huvitav nimi, selle eest hoolitsevad aga juba lasteaiaõpetajad. „Meie teeme toidu nagu ikka, rühmaruumis on siis see nimega mängimise koht,” ütles Lees.

Lees tõi näite, et kui hakklihapallid nimetada siilikesteks, söövad lapsed paremini.

„Ise ei tohi nina kirtsutada, siis ei söö lapsed ka,” märkis Lees. Korraga väga palju võõraid asju toidus teeb aga lapsed umbusklikuks ja isutuks, nii et uute asjadega tuleb lapsi harjutada tasapisi.

30 aastat Pääsupesa lasteaias kokana töötanud Tatjana Baranova ütles, et kokatöös on selle aja jooksul palju muutunud. Töö on lihtsam: suurte külmutatud lihakäntsakatega enam jännata ei tule, juurviljast-puuviljast on saanud igapäevane toidu osa ning jahukastet enam naljalt ei tehta. Küll aga on kastet võimalik paksendada näiteks aedviljapüreega.

Uuringust selgus, et laste isule mõjub hästi, kui nad saavad ise koos õpetaja ja kokaga süüa teha. „Näiteks salat: kui ise teevad, siis söövad,” märkis Baranova.

Remmelgas on tähele pannud, et lapsed söövad igasugust tervislikku kraami, kui see hästi ära peita, näiteks kala, mis lastele üldjuhul ei maitse. „Kui nad kala ei näe, siis söövad väga hästi,” ütles Remmelgas. Neljapäeval peitis Remmelgas kala kartuli-kalavormi sisse nii ära, et lapsed sõid ja kiitsid.

Pääsupesa lastele maitseb hästi vahukooretupsuga õuna-kõrvitsapüree, kus kõrvitsa lääget maitset varjutab hapukas õun. Riivitud õunte sekka on võimalik peita ka porgandit, mida muidu nii hästi ei sööda.

Laste toitumisharjumusi on pika harjutamisega võimalik ka muuta. „Omal ajal ei söödud meil kama, aga õpetasime välja, ja nüüd süüakse küll,” ütles Lees.

Väga palju oleneb siiski ka kokast. Pääsupesa laste absoluutne lemmiktoit läbi aegade on Tanja (Tatjana Baranova) plov tomati-porrusalatiga.

Lasteaiatoitu uuris Lääne maavalitsus koostöös Haapsalu kolledžiga paari aasta taguse koolitoidu-uuringu jätkuna. Lasteaiatoidu uuringus osales üheksa lasteaeda: Haapsalu Pääsupesa, Tõruke ja Tareke ning Risti, Linnamäe, Ridala, Martna, Kullamaa ja Lihula lasteaed. Viis lasteaeda olid juba osalenud koolitoidu-uuringus (lasteaiad-algkoolid ja lasteaiad-põhikoolid). Kokku on Läänemaal 19 lasteaeda, 14 neist on nüüd uuritud.

Kui uuring sai valmis, kutsus maavalitsus osalenud lasteaedade kokad ja majandusjuhatajad vastuvõtule ja andis neile tänukirja.

„Kokad ja majandusjuhatajad on nagu ahjualused, keda ei nähta, aga kelle panus on väga suur,” ütles Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus. „Kui lasteaias on ikka oma köök ja kokk, ei osteta poest näiteks küpsiseid ega kohukesi, vaid tehakse ise, arvestatakse lapse eripära, allergiat ja muud.”

Lõhmus märkis, et tervislik lasteaiatoit on äärmiselt tähtis, sest laste kasvav kehakaal on üha suurem probleem.

„Me ei saa muuta laste toitumisharjumusi kodus, aga saame pakkuda tervislikku toitu lasteaias ja nii tasapisi mõjutada ka kodusid,” ütles Lõhmus.

Uuringu järgi võib lasteaiatoidu ja kokkadega igati rahul olla: toit on maitsev ja kokad rõõmsad. Lõhmus märkis, et toit on mitmekesine ja maitsev sellele vaatamata, et toidupäeva hind on väga erinev: kõige odavam 1.20, kõige kallim 2.45.

Uuring soovitab, et kõigis lasteaedades võiks menüü olla väljas ka kodulehel. Siis saaksid vanemad menüüga tutvuda ja sobitada lasteaiatoitu samal õhtul kodus pakutavaga.

Lõhmus meenutas, et lasteaia- ja koolitoidu uurimine sai tegelikult alguse aastate eest ühest kurjast isast, kes polnud rahul koolis pakutava toiduga. See sundis asja selgitama ja koolitoidule tähelepanu pöörama. Lõpuks tehti koolitoidu-uuring, siis jõuti juba lasteaiatoiduni.

Lõhmus ütles, et õnneks on möödas ajad, mil lasteaias sunniti lapsi vägisi kõike sööma, nii et hädaga tuli vürtsikilu taskusse peita. Laste lemmiktoit aga püsivat kokkade sõnul aastaid ja aastaid sama: hakklihakaste ja makaronid. Lihula lasteaia majandusjuhataja Ene Pallas ütles naljaga pooleks, et on mõelnud, mitu päeva või nädalat lapsed vastu peaks ning hakklihakastet ja makarone sööks, enne kui ära tüdinevad.

Lasteaiamenüüd koostades tuleb arvestada:

* Toit tuleb valmistada värsketest, töötlemata toiduainetest, aurutada, keeta või hautada. Rohkes rasvas küpsetatud toit on keelatud.

* Suitsutatud, soolatud, vinnutatud ja vürtsitatud toitu ei tohi pakkuda.

* Leiba tuleb pakkuda iga päev.

* Köögivilja (v.a kartul) tuleb pakkuda iga päev, toorest köögivilja vähemalt kaks korda nädalas.

* Toorest puuvilja tuleb pakkuda vähemalt kolm korda nädalas.

* Viinereid, keeduvorsti, sardelle ja neist tehtud sousti võib pakkuda kord kuus.