Karu tegi Linnamäe mesilais kolm rüüsteretke

Läinud nädalal tegi karu Linnamäe kandi mesilais kolm rüüsteretke, Läänemaal on tänavu lõhutud 22 mesitaru.

Läinud nädala lõpus sattus Lääne-Nigula vallas Niibi kandis kahe rünnaku alla Haabelite pere neli mesitaru, kilomeeter eemal Vedra külas jäi oma kolmest tarust ilma Märt Viik. Haabelite mesilaid rüüstas karu ka 9. septembril Soolus ja juuli keskel Niibis, kokku on nad ilma jäänud kuuest tarust.

Eile hommikul olid Märt Viigi kolm taru metsa veeres upakil, kärjed pilla-palla laiali. Ainult neljas taru oli püsti ja puutumata, sest see oli tühi. Enamik kärgi oli pilbasteks, vahatükke kõik ilm täis. Mesilased olid hukkunud, tarude riismeil lendles vaid ükskuid hiliseid herilasi.

Et pääseda tüütuist mesilastest, oli karu osa kärgi tassinud eemale. Ta oli seda teed käinud õige mitu korda, sest rohi oli kohati mudaseks litsutud. Igas tarus oli viis kilo sööta, suhkrusiirup ja mesi.

Viik avastas rüüste pühapäeval. Viimati oli ta tarude juures nädal tagasi, kui kattis neid talveks kinni. Viigi Risti talust olid tarud vaevalt saja meetri kaugusel. „Enne rüüstasid põldu metssead, nüüd siis karu,” nentis Viik. „Hirm on. Väikesed lapsed, ei tea, mida karu mõtleb.”

Keskkonnaameti metsahoiuspetsialist Tõnis Ruber vaatas eile ennelõunal sündmuskoha üle ja koostas akti. Aktide alusel kompenseeritakse omanikule kahju. Haabeli ja Viigi sõnul on ühe taru kahju 300 euro ringis. Saamata jäävat toodangut ei hüvitata. „Sel sügisel tuleb peaaegu üle nädala käia karukahju hindamas,” ütles Ruber.

„Karu on igal pool ja keegi ei usu, et neid on nii palju,” ütles Linnamäe jahipiirkonna eest vastutava OÜ Metlini juhataja Hugo Peterson. Ta lisas, et kui laskelube ei anta, saavad karud nuhtluseks. Tänavu võis Läänemaal küttida ühe karu. See lasti Nõva kandis, aga üksi Linnamäe–Sutlepa–Seljaküla kandis on tema meelest 5–6 karu.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, suurkiskjate asjatundja Männil möönis, et viimase kümne aastaga on Läänemaal karude arv kasvanud ja mesinikud ei ole harjunud sellega arvestama. Harjumaal ja eriti Lahemaal on asi veel palju hullem.

Läänemaal leiti esimene poegadega emakaru 2005, varem olid karud siinmail vaid läbirändajad. Nüüd on neid Männili hinnangul 20–30 ringis ehk 5 protsenti Eesti 650–700 karust. Neid mahuks elama rohkemgi, sh Läänemaa lõunaosas, Pärnumaal ja Lõuna-Eestis. Mõnel pool on asustustihedus aga liiga suur. Ruberi sõnul on karu jäänud rajakaamerasse isegi Vormsis.

Männil ütles, et kui karude arv lubab küttimist suurendada, siis seda tehakse, eriti kui on veel ka karu tekitatud kahju. Teine abinõu on kaitsta oma vara. Efektiivne on elektrikarjus mesila ümber. Riik maksab poole sellise karjuse hinnast. Väikeses mesilas soovitas Männil tuua tarud majadele lähemale, kuid alati sellest ei piisa. Ruberi sõnul läks karu ühes mesilas piki kiviaeda nõnda, et laste liivakast jäi 15 m kaugusele.

„Karu valib raja nii, et teda ei märgata, aga tema näeb kõike,” ütles Ruber.

Männili sõnul rüüstavad tarusid peamiselt noored karud ja tihtipeale tekivadki piirkonnad, kus mesilad rünnaku alla satuvad. Kui karu saab halva kogemuse, näiteks elektrilöögi, jätab ta tarud rahule.

Männil lootis, et karu sel sügisel enam kahju ei tee, sest läheb novembri keskel magama.

Fotod Arvo Tarmula