Läänemaa naiste tugikeskus on tänavu aidanud 56 naist

Oktoobris kolmandat tegevusaastat alustav MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus pakub vägivalla all kannatavatele naistele tugiteenuseid 2014. aasta aprillist. Eelmise aasta üheksa kuuga pöördus tugikeskuse poole 54 naist, tänavu üheksa kuuga 56 naist, lisaks naistele on keskusest tuge saanud nendega kaasas olnud lapsed.

Peamine põhjus, miks naised-lapsed keskusest abi otsivad on lähisuhtevägivald.

Mis on lähisuhtevägivald

Võiks arvata, et me kõik kujutame ette, mida tähendab lähisuhtevägivald, kuid see teadmine võib olla ekslik. Esmalt on oluline eristada tavatülisid ja konflikte tõeliselt vägivaldsest käitumismustrist. Nii maailma kui Eesti uuringud näitavad, et valdava enamiku paarisuhtes asetleidva raskete tagajärgedega vägivalla ohvriteks on naised ja vägivallatsejateks mehed.

On väga kahju, et meedias kajastatud juhtumeid võetakse tihti kui naiste sõda meeste vastu. Tegelikult mõistavad ju kõik normaalsed ja mittevägivaldsed mehed samuti vägivallatsejad hukka. Just selliste meeste häält oleks ühiskonnas vaja rohkem kuuldavaks teha, sest vägivaldseid mehi ei ole ju tegelikult palju. Üks meie keskuses abi saanud naine lausa palus, et kirjutaksime sellest, milline siis on tegelikult vägivaldne mees, sest kui tema oma mehe käitumisest räägiks, teda tavaliselt ei usuta. Väljaspool kodu võivad vägivaldsed mehed olla väga meeldivad ning nad oskavad võita inimeste poolehoidu. Võõrastega, sh ametiisikutega suheldes võivad nad jätta väga viisaka, hooliva ja rahumeelse inimese mulje.

Tihti on vägivallatsejad kõrgel positsioonil, edukad, võluvad mehed, kes on head manipulaatorid ja oskavad iseennast väga veenvalt ohvri rolli mängida. Nad võivad olla avalikkuses väga lugupeetud ja austatud, kodus on nad samal ajal aga põrgulised ise. Just seetõttu on tüüpiline, et vägivallatseja ohvriks sattunud naisi ei usuta. Öeldakse: ju sa ikka ise tegid midagi valesti, sul on ju nii tore mees! Isegi naise lähedased võivad hakata kahtlema tema aususes ning hakata uskuma mehe manipulatsioone. Seda enam, et vägivaldne mees võib võõraste juuresolekul oma naisega käituda hoopis teisiti kui kodus, kus tunnistajaid ei ole.

Ohver pole süüdi

Vägivaldsele käitumisele tuleb selgelt ja üheselt vastu seista. Ka nn neutraalne hoiak on vesi vägivallatseja veskile. Needsamad tavaelus, aga ka spetsialistide poolt kasutatavad väljendid, et “tangot tantsivad kaks” ja “igas suhtes on kaks osapoolt” on tegelikult vägivalda soodustavad hoiakud. Need annavad vägivallatsejale taas võimaluse süüdistada ohvrit, põigeldes iseenese süüst ja vastutusest osavalt kõrvale.

Vägivallaohver otsib niigi vigu eneses, ta on võib olla aastaid püüdnud oma käitumist ja suhtlemist muuta. Tihti kõnnib terve pere n-ö kikivarvul, püüdes ära aimata vägivallatseja meeleolusid, soove ja tahtmisi. Enamasti pole see võimalik, kuna samale teole võivad eri kordadel järgneda kas kiitus või karistus. Nii tekibki käitumismuster, kus vägivallatseja süüdistab ohvrit ja ohver süüdistab iseennast. Varjupaiga töötaja või terapeudiga kohtudes on ohvrite jaoks tihti jahmatav ainuüksi fakt, et keegi usub, et midagi niisugust nendega toimunud on. Varjupaiga töötajate roll on aidata teadvustada, et vägivald ei ole mitte mingil juhul õigustatud. See on tihti pikk töö, sest ohver on harjunud vägivalda õigustama ja ennast kõiges süüdlaseks pidama. Jah, ta võib olla teinud vigu, me kõik teeme, aga kallaletungiks need õigustust ei anna!

Miks ta käitub vägivaldselt?

Võimust ja kontrollist saab vägivallatseja sisemise rahulduse. Ta kasutab naist piksevardana oma probleemide väljaelamiseks ja tasuta tööjõuna kodustes töödes. Samuti saavutab ta majandusliku kontrolli. Tuleb aru saada, et vägivalla ohver ei põhjusta vägivallatseja vägivalda. Vägivalla aluseks on hoiak, mitte toimetulematus oma vihaga. Need mehed on näidanud, et kui nad tahavad, saavad nad konflikte rahumeelselt lahendada – kodus nad seda lihtsalt ei taha. Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti.

Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi vägivalda üldiselt taunitakse. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu. Väga oluline on poiste õigesti kasvatamine. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama, olema empaatiline kogu loodu vastu. Igasugune patsist sikutamine võib saada aluseks arusaamale, et poiste ja tüdrukute vaheline suhtlus peabki käima vägivalla kaudu. Kui sinna lisandub kodus isa negatiivne eeskuju suhetes emaga, on suur tõenäosus, et poisist võib saada järgmine vägivallatseja.

Leili Mutso

Läänemaa Naiste Tugikeskuse töötaja

Läänemaa Naiste Tugikeskus

Läänemaa Naiste Tugikeskus pakub abi soopõhise vägivalla all kannatavatele naistele. Vägivallast on väljapääs. Aitame Sul seda leida. Helista telefonil 504 2300 ööpäevaringselt või kirjuta laanenaistetugi@gmail.com Tasuta teenused: juhtumipõhine nõustamine, turvakodu teenus, psühholoogiline nõustamine, õigusabi.

Kuidas tunda ära vägivaldset meest

Kuigi vägivaldsed mehed võivad võõrastele jätta endast uskumatult toreda mehe mulje, siis neidsamu mehi iseloomustavad mitmed või kõik järgmised näitajad:

partneri pidev kontrollimine;

mees tahab pidevalt teada, mida naine teeb ja seab ta liikumisele piiranguid, näiteks ootab, et naine täpsel ajal töölt koju tuleks;

moonutatud nägemus endast; vägivaldset meest võib iseloomustada enesekeskne ja ülespuhutud minapilt – ta ei taju end vägivaldsena ega pruugi näha oma vägivalla tagajärgi;

priviligeerituse tunne –mees usub, et temale kuuluvad teatud õigused ja privileegid, mis ei laiene teistele pereliikmetele. Pereelu keerleb sellise mehe ümber;

tugev omanditunne – vägivaldne mees tajub lapsi ja naist justkui endale kuuluvana, mistõttu eeldab ka nende allumist enda soovidele ja korraldustele;

ebarealistlikud ootused ja kõrged nõudmised pereliikmete käitumise suhtes. Vägivaldne mees ootab (peab iseenesestmõistetavaks), et naine ja teised pereliikmed täidavad tema käske. Nõudmiste mittetäitmisele võib järgneda “karistus”. Teiste soove ja vajadusi ta ei taha/oska märgata ega pea oluliseks nendega tegelemist;

armastuse ja vägivalla segiajamine. Mees põhjendab vägivalla kasutamist naise armastamise ja temast hoolimisega;

manipuleerimine – vägivaldne mees võib naisega manipuleerida, selleks et tema käitumist kontrollida või temas segadust tekitada;

vägivalla kasutamise õigustamine ja vabandamine. Toime pandud vägivalda kaldub mees eitama või tühisemana näitama, end seal juures õigustades, ohvrit süüdistades ja juhtunule väliseid vabandusi leides (nt alkoholijoove, raske tööpäev, töötus, pealetükkivad sõbrad vms);

ekstreemne armukadedus – vägivaldset meest iseloomustab liialdatud armukadedus, kusjuures ta võib olla armukade isegi partneri sõprade ja sugulaste suhtes;

naise autoriteedi õõnestamine – vägivaldne mees võib kritiseerida naist (laste ema), nimetada teda laste juuresolekul rumalaks, saamatuks ja halvaks lapsevanemaks, kasutada sõimunimesid;

patriarhaalsed hoiakud ja rõhutatult traditsioonilised soorollid – võrreldes mittevägivaldsete meestega usuvad vägivaldsed mehed oluliselt enam, et mees on peres pea, ainuisikuline otsustaja ja suhetes domineeriv. Naine on aga isik, kes peab alluma mehe poolt kehtestatud korrale.

Allikas: „Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed.“ Lundy Bancroft; 2006, Tartu Naiste Varjupaik.