Lihula on Haapsalu järel Läänemaa teine tõmbekeskus. Arvo Tarmula foto
Lihulasse on sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik rajada esmatasandi tervishoiukeskus, kuid selle puhul on oluline ja möödapääsmatu kohalik koostöö ja põhjalikult läbimõeldud ja kaalutletud projekti taotluse esitamine.
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused jagunevad piirkondlikeks ja kohalikeks. Piirkondlikuks loetakse tõmbekeskust, kus on esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) tegevuskoht, kirjutas sotsiaalministeerium Lääne maavalitsusele.
Kohalikuks loetakse tõmbekeskust, kus asub esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Sotsiaalministri määruse lisas on tärniga tähistatud need piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus ETTK loomise võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ja alternatiivina võib tegu olla kohaliku tõmbekeskusega.
Tärniga on tähistatud sealhulgas ka Lihula. Lihula puhul on oluline ja möödapääsmatu kohalik koostöö, põhjalikult läbimõeldud ja kaalutletud projekti taotluse esitamine, rõhutab ministeerium.
Lääne maavanem Neeme Suur saatis septembris sotsiaalministeeriumile kirja, milles avaldas jätkuvalt soovi tervisekeskuse loomiseks Lihulasse ja kinnitas, et keskuse loomine sinna on jätkusuutlik.
Planeeritud tervisekeskuse teeninduspiirkond on ligi 5000 elanikuga Lihula, Hanila ja Koonga ning nendega piirnevad alad nagu Martna valla lõunaosa ja Varbla valla põhjaosa.
Lõuna-Läänemaa ja osa Pärnumaast moodustab eraldiseisva, maakonnakeskustest kaugel paikneva piirkonna. Lihula on oma asukohalt ja funktsionaalsuselt teine tõmbekeskus Läänemaal ja oluline piirkondlik tõmbekeskus Pärnumaa lääneosale.
Tervisekeskuse rajamine Lihulasse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmist ja Läänemaa regionaalselt tasakaalustatud arengut, kirjutas maavanem.
56174697