Mõrva eest kohtu all olev Taebla mees end süüdi ei tunnistanud

Guno Viiknurm kohtuistungil. ARVO TARMULA

Eelmisel teisipäeval jätkus Haapsalu kohtumajas vaidlus Guno Viiknurme süüdimõistmise üle, keda kahtlustatakse oma joomakaaslase Margus Tamme mõrvamises ja tal pea otsast lõikamises.  

Teisipäevasel kohtuistungil Haapsalu kohtumajas arutleti Viiknurmele teist korda tehtud psühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi üle. Toodi esile, et mõrvas kahtlustatav Taebla mees on valelik, manipuleeriv, ennastõigustav ja alkoholisõltuvuses. Nimelt oli Viiknurm koos Tamme ja veel ühe sõbraga enne mõrva joonud nädal aega järjest, pruukides mitu liitrit viina ja õlut päevas. Viiknurm oli tsüklilise alkoholisõltuvuse tõttu mitmeid kordi ka ravil käinud.  

Kaitsja Argo Küünemäe pakkumist, et mehel võis kuriteo toimepaneku ajal olla ajutine psüühikahäire või afektiseisund, ei kinnitanud eksperdid ka seekord ning leidsid endiselt, et Viiknurm on süüdiv. Prokurör Indrek Kalda ütles, et joomasööste psüühikahäirena käsitada ei saa. Kaitsja Küünemäe aga leidis, et ekspertiisi ei saa tõsiselt võtta, sest ekspert viibis kahtlustatava juures vaid viis kuni kümme minutit ning selle ajaga ei saa mehe psüühilisest seisundist ülevaadet.

Järvamaalt Oisu vallast pärit Viiknurm elas 8. klassist saadik tädi juures Taeblas. Tema tädi oli Ülle Ernits, varalahkunud laulja ja muusikapedagoog. Viiknurm veetiski palju vaba aega tädi haua eest hoolitsedes ning saagi, millega Tammel pea otsast lõigati, kasutas mõrvas süüdistatav surnuaial okste lõikamiseks. Muide, pisut enne vahi alla sattumist oli Viiknurm surnuaial tööd tehes peksa saanud.

Viiknurm on õppinud pagariks ja muusikakoolis löökriistu, pärast ajateenistust õppis Kiievis teatriinstituudis. Ta on töötanud Haapsalus Läänemaa haiglas ja taastusravihaiglas hooldajana. Viimasel ajal oli Viiknurm töötu, kuid korteriüür oli tal enamasti makstud.

Ohtralt verd

Tapetud mees, 39aastane Margus Tamm oli Viiknurme sõber, kel polnud oma elukohta ning kellele pakkus Viiknurm öömaja ja pesemisvõimalust. Nii kaitsja kui ka prokurör märkisid, et mehed elasid ilmselt üsnagi asotsiaalset elu. Tamm oli varem elanud Samaaria misjoni turvakodus, kuid nüüd peatus Viiknurme juures, kes oli talle andnud ka oma korterivõtmed. Prokurör ütles kohtuistungil, et joomakaaslased ööbisid tihtilugu ühes voodis ning on võimalik, et nad olid omavahel ka seksuaalvahekorras. Homoseksuaalsust Viiknurm teisipäevase kohtuistungi lõppsõnas aga eitas.  

Ohvri verd leiti kõikjalt korterist ning uurijad arvavad, et Tamm tapeti magamistoa voodil ning lohistati hiljem vannituppa, kus tal pea maha saeti. Tammele oli ka tömbi esemega pähe löödud ning teda noaga kümme korda rindkeresse pussitatud. Just see asjaolu näitab, et mehe hukkumine ei olnud mitte õnnetus, vaid teda sooviti sihilikult ja kindla kavatsusega mõrvata. Politseiuurijad tuvastasid ohvri DNA Viiknurme riietel, patjadel, ustel, riietel ja noal. Kahtlusalune oli üritanud mõningaid riideid ka verest puhtaks pesta.   

Viiknurme enda versiooni järgi tuli ta õhtul töölt ja nägi, et Tamm lebab vannitoas surnult põrandal. Ta ütles aga ka, et laip häälitses. Kuna Viiknurm oli šokis, ei mäletavat ta siiski kõiki üksikasju.

Viiknurme kaitsja Argo Küünemäe ütles, et trepikoja uks oli päevasel ajal lahti ning korterisse võisid sel ajal siseneda hoopis kolmandad isikud. Kuigi mitu tunnistajat ütles, et Viiknurme korteris teisi külalisi eriti ei käinud, oli keegi siiski oktoobri alguses mingit noormeeste kampa seal liikumas märganud.

Kaitsja rõhutas ka, et Viiknurme iseloomustatakse kui vaikset, tagasihoidlikku ja heasüdamlikku inimest, kellel puuduvad varasemad karistused. „Mõrva sooritanud isikul peaksid ju olema mingid eeldused, et selline tavatu tegu korda saata,” arvas Küünemäe.

Guno Viiknurm oma süüd kohtus ei tunnistanud ning ütles, et Tamm oli inimene, keda ta tahtis ainult aidata. „Andsin talle riideid ja oma kodu võtmed, et tal oleks koht, kus olla. Päeval tegeles ta oma asjadega. Ma ei ole seda koledat asja teinud. Ma ei tea, miks ma pea ära viisin,” lausus Viiknurm kohtunikule.

Kohtunik Piia Jaaksoo avalikustab kohtuotsuse 11. septembril.

Peata laip vannitoas

Mullu oktoobris sai päästekeskuse hädaabitelefon ühe ülimalt kummalise telefonikõne. Helistaja Guno Viiknurm ütles, et Taeblasse on ruttu kiirabi vaja, sest ühel inimesel on pea enam-vähem otsast ära.

„Kuidas pea otsast ära?” küsis häirekeskuse töötaja.

„Mina ka ei tea kõike,” vastas Viiknurm.

Küsimusele, kas ta on elus, vastas Viiknurm: „Ta on elus, aga ta ei saa vastata. Tal ei ole, millega vastata. Tal ei ole suud.”

Mitu minutit kestnud vestluse lõpetas häirekeskus lubadusega, et sündmuskohale tulevad kiirabi ja politsei.

Pilt, mis politseile Taebla kortermaja üürikorteris avanes, oli õõvastav. Vannitoas lebas poolenisti magamiskotti ja prügikotti topitud laiba keha, millel ei olnud pead otsas. Peale kõige muu lehkas laip äärmiselt tugevasti – see oli korteris seisnud umbes nädal aega ning Viiknurm elas sel ajal seal laibaga koos. 

Guno Viiknurm näitas politseile ette ka laiba pea, mille oli ta vahepeal metsa viinud. Viiknurm on vahi all olnud 9. oktoobrist.