RMK silt metsas. Foto: RMK
Eelmisel nädalal pani RMK riigimetsa üles esimesed valvekaamerad, et tuvastada inimesed, kes oma prügi loodusesse tassivad.
RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul hakkavad kaamerad esialgu valvama 40 metsaala üle Eesti, kuhu inimesed eriti varmalt oma prügi viivad. “Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,” ütles Väät. Et sellised reostajad ka karistatud saaksid, üritab RMK kaamerate abil keskkonnainspektsioonile rikkumiste menetlemiseks prügistajatest piisavalt tõendusmaterjali koguda. “Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,” lisas Väät.
Keskkonnainspektsooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko sõnul on metsaprügistajate tabamine keeruline, sest jäätmed visatakse tavaliselt loodusesse salaja ning äravisatud prahi põhjal ei ole nende toojat sageli võimalik välja selgitada. “Usume, et RMK prügikaamerate piltidelt saame vajalikku tõendusmaterjali, mis võimaldab metsade reostajaid kindlaks teha ning neid vastutusele võtta,” sõnas Prihodko. Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa alla või kusagile mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.
Mullu koristati Läänemaa metsadest 2,1 tonni prügi
Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.
„Läänemaa on meil heas nimekirjas, siin on prügiga probleemid väikesed. Eelmisel aastal koristasime Läänemaa metsadest umbes 2,1 tonni prügi, mis on Eesti mastaabis suhteliselt väike kogus. 2013. aastal koristasime Läänemaal aga kõigest 200 kilogrammi prügi,“ ütles RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
RMK Läänemaa metskonna metsaülema Tanel Ehrpaisa sõnul reostatakse valdavalt metsa olmejäätmetega, kuid aegajalt satub metsa ka ehitusprahti. „Haapsalu linna ümbrus on kindlasti number üks koht, kus reostatakse, aga prügi viiakse ka Pullapää panga juurde, kus on endine sõjaväelinnak ja raketibaas,“ sõnas Ehrpais.
Prügi metsa viimise eest saab trahvi 1200 eurot
Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot. Metsa visatud prügihunnikutest saab igaüks teada anda kohalikule omavalitsusele või helistades keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama, nende autonumbreid üles kirjutama ning tõendusmaterjali otse keskkonnainspektsioonile edastama.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et RMK ja keskkonnainspektsiooni initsiatiiv on teretulnud ja väga vajalik. "Lisaks tagajärgedega tegelemisele on tarvis aru saada probleemi põhjustest. Prügistamise üks kõige olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste välja jätmine olmejäätmete veosüsteemist," ütles Eek. Statistikaameti hinnangul oli 2012. aastal väljaspool kogumissüsteemi 5 protsenti elanikkonnast, mis tähendab ligikaudu 65 000 elanikku. Sellele lisanduvad veel suvekodud.
"Vaadates täna meie metsaaluseid, on selge, et prügi metsa vedamise harjumus ei ole vähenenud. Kui inimesed oleks liitunud jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Veosüsteemiga liitumise tagamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged," sõnas Eek.
"Kahjuks saab praegu väita, et suurem paindlikkus kogumise tingimustes ja veosagedustes soodustab sageli ka prügistamist. Euroopa näidete põhjal võib samuti väita, et lisaks teadlikkuse kasvule on äärmiselt olulised ka range liitumiskohustus ning tõhus järelevalve," lisas Eek.
Prügimajandus on tänapäeval, olukorras kus prügist on saanud väärtuslik tooraine, vägagi kasumlik äri. Mäletan, et kunagi Kullamaa visioonikonverentsil esines üks prügimajanduskonsultant (oli selliste küsimustega tegeleva firma esindaja), kes selgitas väga näitlikult, kuidas omavalitsustel tasuks kaaluda ise prügimajandusega tegelemist, kuna see on lihtsalt niivõrd suurt kasumit tõotav. Tavakodaniku jaoks peaks olema prügi äraandmine tehtud äärmiselt mugavaks ja lihtsaks, siis jääb metsa alla vedamist ka vähemaks. Haapsalus paraku võeti vastu otsus, et linnaosades likvideeriti keskkonnajaamad ja inimene, kellel näiteks pole autot, peaks kõmpima, pakendikott näpu otsas, üle suure silla jäätkekogumispunkti. Jah, peaksime olema väga väga teadlikud ja tublid, aga pole mõtet lihtsameelne… Loe rohkem »
Ah hirmutavad niisama kesse neid kaameraid ikka metsa topib
Tean lugu, kus soodsam tuli jäätmed haagisega Keilasse viia, kuna Läänemaal nõuti Pullapääl koorma eest röövellikku hinda. No see pole ju normaalne.
tunnen puudust haljastusjäätmete kogumiskoha järele. Lihtsalt ei ole kohta, kuhu viia. Mingit prügi ei vii metsa iial. Ega mõista neid inimesi, kes seda teevad, iial.
Õige märkus. Olmeprügi eest ehk maksakski sellist hinda aga kuhu viia õuest niidetud muru ja muu taimne värk? Kas ka 130 €/t?
Äkki oleks,prügifirmade hiigelkasumite taustal, hoopis aeg üle veaadata prügi kokkuostu hinnad? Läänemaal vist 130, Raplamaal 90 eur/t.