Galerii: Rannarootsi muuseumi kõrval algas viikingilaeva ehitus

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 6

Fotod: Arvo Tarmula

Rannarootsi muuseumi kõrval seisavad kaks valget muinasaegse välimusega telki. Nendes telkides ööbivad mehed, kes on võtnud eesmärgiks ehitada Stockholmi lähedalt Grisslingest leitud viikingilaeva koopia.

Kohapeal jämedaid männipalke raiunud hobi puidutöötleja Kaido Kivioja sõnul täiesti üks-ühele koopiat valmistada ei õnnestu. „Grisslinge laeva pikkus oli 7,62 meetrit, meie viikingilaev võib tulla kuni 9 meetri pikkune.“

Laeva ehitamisel püüavad mehed järgida ka muinasaegseid töövõtteid. Kasutatakse kirveid, mis on valmistatud väljakaevamistel leitud tolleaegsete kirveste järgi. Lisaks ei kasutata puidu töötlemisel tänapäevaseid õlisid ega muid keemilisi aineid. „Valmis lauad paneme vette likku. Seal püsivad nad niisked ja ei teki eriti pragusid, mis kaasnevad puidu kuivamisega,“ kinnitas Kivioja.

Kivioja hinnangul loodetakse laeva kokkupanemisega algust teha augustis, kuid lõplikult valmis saab ilmselt tuleval aastal. „Tööd teeme viie mehega ja kasutame muinasaegseid töövõtteid, mistõttu tuleb ajaliselt lõivu maksta,“ ütles Kivioja. 

IMG_0120 IMG_0129 IMG_0133 IMG_0137 IMG_0144 IMG_0146

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vanamees
8 aastat tagasi

ÖÖsel mehed magavad väsimust välja!

Mari
8 aastat tagasi

Huvitav mida need mehed seal telkides öösel teevad.

Enriko
8 aastat tagasi

Kas saan õigesti aru, et ühest palginotist on võimalik valmistada vaid kaks planku? Ja et boonuseks võrreldes klassikaliste sae(kaatri)laudadega on võimalus anda plangule juba väljatahumisel laevakere kumerust aimav kuju (hiljem on plankude paikanaelutamisel vähem painutamist ja sisepingeid)?

Indrek
8 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Kõigepealt mõned parandused: mõningal määral eeskujuks olev paadileid on Gislingest Själlandilt Taanist. Aga jah, arvesse saab võetud ka teiste leidude kohta olemas olev info ning tehtav paat ei tule ühegi leiu otsene koopia. Miks lõhestatud lauad? Kui saagimisel lõigatakse puidu kiud läbi, siis lõhestamisel lõheneb puu mööda kiudu. Seetõttu peaks niimoodi olema võimalik saada tugevamaid ja elastsemaid laudu, need saab teha ka õhemad, aga samas laiad. Niisugustest laudadest ehitatud paat peaks olema kergem ja painduvam. Männist saab sobiliku laiusega laudu lõhestada tõesti enamasti ainult kaks. Muidugi on laudade kõverus kasuks ka paadi ehitamisel- nad on juba loomupäraselt ligilähedase kõverusega nagu… Loe rohkem »