1

Heiko Liivi äpp Paype hakkab pakkuma telefoniga maksmist

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

liiv luik paype langovits

Paype arendajad Lauri Luik ja Heiko Liiv. Peeter Langovits

Heiko Liiv suutis luua mobiilse rakenduse, mis kaotab rahakoti vahelt plastikust kliendikaardid, paigutades need virtuaalselt mobiiltelefoni. Järgmine samm on võimaldada telefoniga maksmist.

Suurema osa oma elust Läänemaal elanud visionäär ja endise Haapsalu sohvabaari Lennujaam omanik Heiko Liiv tõi ühes meeskonnaga turule mobiilse rakenduse Paype. Liivi plaanide kohaselt peaks Paype mõne aasta pärast olema vallutanud nii Baltikumi kui ka Skandinaavia. Praegu on arendamisel virtuaalne piletipood, mis tähendab võimalust osta kontserdipiletid, reserveerida ja tasuda õhtusöögi eest restoranis või toa eest hotellis pelgalt mobiiltelefoni kasutades.

„Hiljem tuleb makse tuvastamiseks vaid mobiiltelefon kaasa võtta,” sõnas Liiv.

Suve lõpus saab osas ettevõtetes ka kohapeal telefoniga tasuda. Makselahendus arendatakse välja koostöös Eesti Telekomi ja Maksekeskusega.

Mis on Paype?

Kui esialgu oli kavas luua rakendus, mis võimaldaks kasutada mobiiltelefoni nii kliendituvastusel kui ka maksmisel ehk siis virtuaalselt, oleks telefonis nii panga- kui ka kliendikaardid, siis nüüd on pangakaartide telefoni paigutamine lükatud kaugemasse tulevikku. Arendatakse hoopis jaekaupmeestele mõeldud kliendi- ja kampaaniahaldusprogrammi Paype Business.

„See tähendab, et ettevõtja saab ise luua ja hallata oma mobiilset kliendikaarti, kliendibaasi, samuti juhtida oma kampaaniaid näiteks mobiilis ja e-posti turunduses,” selgitas Liiv.

Paype’i idee tekkis Liivil 2013. aasta suvel. „Ühel õhtul sukeldusin interneti avarustesse, vaatasin vanu intervjuid Steve Jobsi, Bill Gatesi ja teistega. Üht vana D5 Conference’i videot vaadates tekkis visioon mobiilsest maailmast, mobiilsest kassasüsteemist. Toona tundus aga loogiline lisada sinna ka mobiilse makselahenduse ja lojaalsusprogrammi süsteem,” rääkis Liiv.

Heiko Liivi eeskujud ongi need, kes on teinud midagi, mida teised võib-olla võimalikuks ei pidanud. „Mulle meeldivad inimesed, kes suudavad raamidest väljaspool mõelda ja tegutseda, kes suudavad kõikide asjaolude kiuste ennast ületada. Nad seavad omale pidevalt üha kõrgemaid eesmärke, rihivad oma võimete piire ning teevad asju kirega.”

Kuna Lauri Luigega oli varem mõtteid vahetatud ja räägitud ka võimalusest osaleda Ajujahil, siis siin see idee oligi! Liiv pani kokku presentatsiooni, võttes kaasa ka esialgsed visandid ja joonised, Luik võttis ühendust oma hea tuttava Andrei Korobeinikuga (enamikule tuntud kui rate.ee looja). Ajujahil jõuti toona tuhandete ideede seast saja parema hulka. Edasi keskendus Paype’i tiim Korobeiniku soovitusel esmalt just makse- ja mobiilsete kliendikaartide arendamisele. Praegu on Paype’i kasutajaid üle 11 000.

Nimi Paype tuleneb sõnast „pay” (maksma – ingl) ning sinna lõppu on kombineeritud „pe”, mis läks hästi kokku nimega Skype ja tundus ka sobivat kõnekeelde: peip ja peipima. „Umbes nagu skaip ja skaipima või guugel ja guugeldama või feisbuuk ja feisbuukima,” tõi Liiv näiteid.

Hiljem avastas Liiv, et Paype on vana šoti nimi, mis on tuletatud sõnast „pope” (paavst).

Kes on Paype’i taga?

Paype’i arendades on Liiv avastanud palju analooge, kuid peab suuremat osa neist rämpsuks. Tõsiselt. On aga ka paar eriti õnnestunud ja kadedaks tegevat lahendust suurfirmadelt – nende taga on suur meeskond ja hulgaliselt ressursse.

„Minu eesmärk on olla ühel hetkel parimate seas! Ma arvan, et me ei ole veel kohal, aga usun, et oleme sinnapoole teel ja sellele peagi üsna lähedal,” on Liiv kindel.

Paype’il on esmaklassiline viieliikmeline arendusmeeskond, seal töötavad näiteks Skype, Bang & Olufsen, Proekspert ja iGame’i endised tipparendajad. Heiko Liiv on ettevõtte eestvedaja ja tegevjuht, kelle õlul on ka kogu tootearendus ja disain. Haapsalust pärit riigikogulane Lauri Luik hoolitseb partnersuhete eest. Hiljuti on palgatud ka assistent. Paype’i taga seisab praegu kaks ingelinvestorit, Hardi Kampus ja Andrei Korobeinik, jooksvalt finantseeritakse end ka ise. Investeeringutena on Paype’i alla kulunud üle 100 000 euro.

„Alustasime null euroga ja Lauriga kahekesi, mõne aja pärast liitus juba programmeerija Janno ning täistuuridel hakkasime tegutsema 2014. aasta alguses,” avaldas Liiv.

Plaan on peagi kaasata järgmise ringi investor(id), kes panustaks Paype’i arenduse alla umbes pool miljonit eurot. „Praegu käivad läbirääkimised, need ei ole kunagi väga kiired, ilmselt sügiseks oleme targemad,” jäi Liiv sel teemal napisõnaliseks. 

Nii mastaapse ettevõtmise korral on kõige keerulisem täita seatud eesmärke. Paljude asjade saavutamiseks kulub hoopis rohkem aega ja raha ning paljusid asju tuleb käigult muuta.

„Ma arvan, et see ongi startup’i maailma valu ja võlu, sa pead olema paindlik ja arenemisvõimeline. Seni kui oled väike, on see isegi lihtsam, ent mida suuremaks sa kasvad, seda raskemad ning aeglasemad on muutused,” arvab Liiv.

Muidugi tekib ka erimeelsusi. „Ma pole kerge loomuga inimene, tegelikult on minuga vahel väga raske,” tunnistab Liiv. „Ma olen kuratlikult jonnakas ja kui ma millessegi usun, olen ma valmis tegema mida iganes, et oma tahtmist saada… kuid äris on reeglid pisut teised.”

Tähtis on areng ja paremuse poole liikumine. Kõige kiiremini õpib inimene tehtud vigadest. „Siiski on meil väga ühtehoidev meeskond. Erimeelsused on olnud ideoloogilist laadi. Meil kehtib reegel: kes panustavad, need ka otsustavad!”

Kuhu edasi?

Suurimad Paype’i kliendid on Bauhof, Sportland, Apollo, Estravel ja Marat, tulemas on aasta lõpus ka R-Kiosk. „Sportland ja Beebicenter näiteks ootavad, millal meiega Lätti ja Leetu laieneda,” avaldas Liiv.

R-Kioskiga koostöös lansseeritakse juba selle aasta lõpus ühe vajaliku arenduse osa, mis võimaldab ka neil, kel pole nutitelefoni, oma boonused kätte saada.

„Aasta lõpus on õige aeg kokkuvõtteid teha, kindlasti on kavas laieneda nii Soome kui ka Baltikumi, ühe arenduse osaga jõuda Skandinaaviasse ja Ameerikasse,” rääkis Liiv.

Sel suvel on kavas sügisel lansseeritavat arendust tutvustada ka USA paarile tuntud investorile. „See on karm turg, sageli langetavad investorid otsuseid emotsionaalselt kas või ainult selle põhjal, kui palju on kasutajaid, mitte projekti arengupotentsiaali järgi,” lisas Liiv.

Seega on praegu kõike väga raske hinnata. „Suures osas taandub kõik entusiasmile ning sellele, kuhu suudame oma arendusega välja murda. Igal juhul on elu näidanud, et iga järgmine projekt või arendus on eelmisest veel parem ja vingem, seega ei ole karta paigalseisu jäämist, on ainult areng, areng, areng,” kinnitas Liiv.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kunn
kunn

Ärgu unistagu. See töötab juba paljudes riikides.

wpDiscuz