Tiina Leesik on kaitseliiduga seotud 1992. aastast. Esialgu oma abikaasa Benno Leesiku kaudu, kes oli Lääne maleva pealik ja kaitseliidu ülem, keda aga nüüd meie keskel enam ei ole.
Enne naiskodukaitset keetis Tiina õppustel meestele süüa ja pidas korras maleva paberiasjandust. Novembris 1996 oli temal ja mõttekaaslastel kindel plaan taasluua naiskodukaitse Lääne ringkond. Tiina Leesikust sai kuueks aastaks ringkonna esimene esinaine.
Esimestest aastatest on Tiinal meeles organisatsiooni kasvuraskused. Need olid ühtpidi head ja teistpidi rasked. Keegi ei teadnud täpselt, kuidas peaks kaitseliit või naiskodukaitse tegutsema. Endal tuli palju mõelda, aga inimestel oli palju tahtmist ja erksaid mõtteid. Elu oli huvitav ja värvikas.
Nüüd on kõik seaduste ja määrustega reguleeritud, endal suurt mõelda pole vaja. Ühtpidi on see hea, teistpidi tekib vahel igatsus suurema tegutsemisvabaduse järele.
Algusaastail tuli nuputada, kuidas majandada. Oli palju sponsorfirmasid ja eraisikuid, kes aitasid. Tänapäeval on sponsorlus tagaplaanil, sest riik ju rahastab. 1990. aastaist mäletab Tiina Leesik, et üks ärimees koguni solvus: miks te minu käest abi ei ole küsima tulnud.
Peale Tiina Leesiku on algusest siiani olnud Lääne ringkonnas ka Tiina õde Pille Porn, Maie Neštšadim ja Annika Rump – kõik endised või praegused Risti elanikud. Naiskodukaitse tuumik moodustuski Ristil, Haapsalu jaoskond tuli alles hiljem.
Ristil on üldse tugev kaitseliit. Malevkonnal ja naiskodukaitsel on maja, mille korda sättimine võtab aega ja tööd. Naised on pidanud seal heategevuslikku kohvikut, et koguda maja remondiks raha. Risti jaoskonna naistel on välja kujunenud oma tavad ja tegemised. Sügiseti keedetakse moosi, naiskodukaitse aastapäeva tähistatakse daamide vibupäevaga Kullamaa viburajal. Päev lõpeb piduliku koosviibimisega Koluvere lossis. Nüüd on kampa löönud ka Harju ringkonna naised.
„Püssi lasta oskame, nüüd võiks osata ja alternatiivseid relvi kasutada,” naeris Tiina Leesik.
Kaitseliidu koolis on Tiina Leesik olnud vabatahtlik instruktor. Kokana töötavale naisele oli õpetajaamet uus avastus. Ta on õppinud kaitseliidu koolis juhtimispedagoogikat ja seda ta teistele edasi andiski.
„Kõige tähtsam on meeskond, üksi ei tee midagi, ole nii võimekaks kui tahad,” ütles Tiina Leesik juhtimise ühe peamise reegli. „Kui sul on hea meeskond ja head eksperdid, pole ükski ülesanne võimatu.”
Kaitseliidus oldud aastatega on Leesik ära kandnud kaks naiskodukaitse vormi. Kolmandaga läheb ta paraadile. Oleks teinud paraadi puhuks uue, aga enam ei jõua.
Praegu on Leesik ringiga tagasi Risti jaoskonnas. Vahepeal soikunud jaoskond taasloodi 2012 ja Tiina Leesik on seal aseesinaine.
Kaitseliidus oldud aastatele tagasi vaadates tunnistas Leesik: „Endast on palju antud, aga niisama palju on ka vastu saadud.”
Naiskodukaitse Lääne ringkonna juhi Mare Laide meelest on Tiina Leesik väga põhjalik inimene. Näiteks Lääne ringkonna lippu õmblesid ja tikkisid Risti naised pool aastat.
Aja, mis jääb üle tööst, naiskodukaitsest ja kaitseliidust, pühendab Tiina Leesik lugemisele ja aiandusele. „Nii kauneid ja lopsakaid lilli, kui Tiina oma aias kasvatab, tahaksid paljud oma aedagi,” ütles Mare Laide. „Tiina on ka tubli ema ja vanaema. Ta on loodud juhtima vägesid. Oma selge ja kõlava häälega paneb ta end kuulama igaühe ja on suur autoriteet meile kõigile.”
Võidutule tooja roll on Leesikule uus suur ja meeldiv üllatus, aga pisike pabin on sees. Paraadil on ta marssinud kahel korral. Tuletoojad ei marsi, neil oma roll, aga mis täpselt, selgub esmaspäeva õhtul paraadi peaproovis.
