0

Võidutule tooja – Peep Põldäär

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

2tuleeee

Lihula lähedal elav Peep Põldäär on kaitseliidu üks asutajaid Läänemaal. Tegevliige on ta 30. märtsist 1990 ehk nüüd juba pisut üle veerand sajandi. Nii pika staažiga kaitseliitlasi on vähe.

Ta on kaitseliidu arengu elav tunnistaja, sest temal ei ole olnud kaitseliidus vaheaegu, nagu vabatahtliku tööga ikka juhtub. Tema on kõik need aastad kaitseliidu tegevuses kaasa löönud, osalenud enamikul Lääne maleva väljaõppe- ja seltskonnaüritustel.

Nõnda rääkis Peep Põldäärest kaasvõitleja Lihula üksikust jalaväekompaniist kompaniiülem Marko Reisel. Reisel, kelle kaitseliitlase staaž on Põldäärest aasta lühem, peab Põldäärt oma mentoriks. Õpetajaks võivad Põldäärt pidada veel paljud kaitseliitlased Lihulas ja üle Läänemaa. Tema sõna maksab ja tema juttu kuulatakse, sest tal on kogemusi, ta teab, mida räägib.

„Inimesena on ta soe, positiivne ja karismaatiline,” iseloomustas Reiser. „Ta on kompaniis autoriteet. Kui tema ütleb, siis tuleb seda kuulata ja tähele panna. Ta on vahetu ja hea huumorimeelega kaaslane.”

Kirblast pärit Põldäär on Lihula malevkonna ja Lihula üksikkompanii üks taasloojaid. Ta oli Lihula malevkonna esimene pealik, praegu on ta üksikkompanii juhatuse liige.

Kaitseliidu taasloomise juures olid peale Põldääre ka kunagine jäägripealik Margus Järve ja Vello Vaht, hilisem Masing. Põldäärest sai Lihula malevkonna esimene pealik, kuni ta läks 1996 piirivalvesse tööle. 2012. aastast on ta pensionil piirivalvur.

Põldäär mäletab täpselt, et malevkonna asutamise esimene koosolek oli 17. aprillil 1990.

„Ei tea, mis mind kaitseliidus kinni on hoidnud,” ütleb Põldäär ja jääb mõttesse. Loetleb siis, et huvitav ja vaheldusrikas elu, väljaõpe ja teadmised; kes on ise aktiivne, leiab alati aega, et metsas ja õppustel käia.

Tal on juba ameti poolest tulnud kõigega tegelda ja kõigega kursis olla, nii et kindlat spetsiifikat tal kaitseliidus ei olegi. Ta peab teadma kõike jalaväest ja tehnikast. Põldäär on ka maleva esimese suurema õppuse Sügistorm algataja. Nüüd seda enam ei peeta, aga nooremail on mõte see võistlus taastada.

Põldääre sõnul on kaitseliit nende 25 aastaga palju muutunud.

„Alguses keegi ei teadnud, mida teha ja kuidas teha. Nüüd on kõik paika pandud,” ütleb Põldäär.

Põldäärel on kolm tütart ja kaks poega. Noorim tütar on kodutütar, pojad on olnud noorkotkad, aga nüüd kaitseliidust eemale jäänud.

Tuletoomisest ei oska Põldäär veel midagi arvata, kas on raske või kerge ülesanne. Pärast paistab. Paraadidel on ta aga palju käinud ja ega see tuletoomine raskem saa olla. Esimese paraadi marssis ta kaasa 1996 Narvas.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz