3

Ann Mari Anupõld: Kuum ilm ja kurjad rästikud

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Ann Mari Anupõld (2)

Iga aastaaeg pakub inimestele, loomadele ja arstidele omamoodi katsumusi. Suvi pole erand. Suvega seotu võib aga tihtilugu olla salakaval, sageli ootamatu ja mõnikord ka surmav sellest olenemata, kas päike lõõskab või kallab hoopis vihma. Loodus elab ikka omamoodi edasi.

Üks kindlalt temperatuuridega seotud näht on loomade ülekuumenemine. Kuigi sellest on räägitud juba aastaid, jõuab meie juurde suve jooksul üldjuhul ikka vähemalt üks koer, kelle on ta omanik autosse küpsema jätnud. Tihtipeale juhtub see teadmatusest, aga mõnikord ka mugavusest. „No mis see viis minutit siis ikka teeb?” on juba väga halvaendeline, tagajärjed aga ikka ühtemoodi traagilised. Kes aga arvab, et selleks on vaja Eestist tunduvalt troopilisemaid temperatuure, see eksib samuti. Piisab juba 20 kraadist ja auto peale paistvast päikesest, et kuumutada sõiduki sisemus kriitilisele piirile. Väikene aknapilu ei muuda ses asjaolus õieti mitte midagi. Koeral hakkab palav, hapnik saab otsa ja hullemail juhtudel võib ta isegi teadvuse kaotada. Kui selliseid koeri õnnestub elule äratada, pole kõik veel möödas. Suurest koormusest peab arvestama võimalust, et ka keha muud organid on saanud kahjustada. Kõige sagedamini on selleks aga neerud ja süda. Ülekuumenenud loomi ei tohi seetõttu mitte kunagi järsult jahutama hakata. Andke neile esialgu leiget vett ja alustage jahutamist looma jalgadest. Alles hiljem võib neid hakata ka üleni kastma. Kui Mukil siis saba jälle tasakesi vastu maad põntsama hakkab, on paras aeg temalt sügavalt andestust paluda. Eksimine on inimlik. Aga tagajärgedega peab arvestama.

Ka teised, inimestele parajad suvemõnud, ei pruugi loomadele alati meelt mööda olla. Enamikule koertele meeldib vägagi suvine vees möllamine. Sellele järgnev inimeste päikese käes peesitamine ei pruugi neile aga sugugi hea olla. Võtke siis sõbrale ikka kindlasti päikesevari kaasa, ja arvestage mere ääres olles ka joogivee ja kausiga. Tiheda kasukaga seltsilistele mõjub aga võib-olla tervendavalt hoopis üks korralik pügamine. Kuigi esialgu võib koer tunduda kuidagi naljakas ja võõras, parandab see tema enda elukvaliteeti silmanähtavalt. Ega iga pügamine peagi ju kohe puudli soeng olema.

Üks samamoodi kriitiline teema on suviti igasugused putukad, satikad ja ka ussid! Rästiku hammustused satuvad koertel 90 protsendil juhtudest nina piirkonda. No ikka on ju hullusti vaja seda sisisevat asja lähemalt nuuskida. Sellele järgneb aga enamasti üks kõva kiljatus ja isegi kui ussi ennast enam ei paista, ilutsevad koera ninal ikka kaks reetvalt punetavat täpikest. Juba paari tunni jooksul tekib hammustuse kohal tugev turse, ja igasugune koera nina muutub selle jooksul buldogi lõusta laadseks. Kõige suurem oht on aga, et paistetus jõuab ka hingamisteedeni, kus ta võib siis loomale juba tõeliseks probleemiks osutuda. Sel juhul on vaja omanikul kiiresti reageerida ning kiiresti loomaarsti juurde minna, kus on vajalikud rohud ja vahendid suve ootuses loodetavasti juba aegsasti riiulitele varutud. Paljudel koertel jääb elu esimene kokkupuude rästikuga ka kohe elu viimaseks. Koerad on ju suutelised oma vigadest õppima, ja mitu korda sa ikka samasse ämbrisse astud. Leidub aga selliseidki spetsialiste, kes lausa mitu korda aastas nõelata saavad, usse sihilikult jahivad ja omanikke selle käitumisega täiesti ahastuse piirile ajavad. Ega aitagi muu kui kõva närv ja abipalve kõrgele. Jahi adrenaliin ja hasart on valust paraku lihtsalt tugevamad.

Kuigi tean, et paljud inimesed reageerivad putukahammustustele allergiliselt, tuli mulle eelmisel nädalal esmaabi saanud allergiline koer natuke üllatuseks. Tosinast kihulase või sääse hammustusest oli piisanud, et koer üle keha kupla ja siis juba tugevasti paistetama ajada. Vaene koer oli valust ja segadusest endast nii väljas, et südame põksumist oli selgelt läbi ruumi kuulda. Ta silmad olid paistetusest hoolimata pärani lahti rebitud ja kanüüli paigaldamise torke peale ehmus koer nii hullusti, et tõusis laualt sõna otseses mõttes lendu. See võtab ka kõige kogenumal loomaomanikul silma märjaks ja toob hirmu naha vahele. Kuigi sel koeral läks veel kord õnneks, loodan ma, et temasuguseid sel suvel liiga palju nägema ei pea. Niisiis, pöidlad pihku ja silmad lahti, et saaks ikka ka suve nautida!

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
koeraomanik
koeraomanik

Aitäh, Ann Mari Anupõld.

sorts
sorts

mu peni sööb rästikuid lõunaooteks

V. Berus
V. Berus

Kui teil on probleeme ussidega pöörduge perearsti poole..

wpDiscuz