7

Salajõe elanikud kahtlustavad ebaseaduslikku kaevandamist

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

salajogi2

Selline pilt avanes Niibi rabas mai lõpus. Fotol olev kuivenduskraav asub ühe kaitsealuse rabajärve 50 meetri laiuses kaitsevööndis.
Paremal on kooritud raba, mille ülestöötamiseks pole Kekkilä saanud kaevandusluba. Foto: Pille Sedman

 

Salajõe elanikud kahtlustavad, et turbakontsern Kekkilä on Niibi rabas hakanud turvast koorima alalt, millel pole veel kaevandusluba, ning rikkunud kahe rabajärve kaitsevööndi.

Salajõe elanikud kahtlustavad, et Kekkilä on Niibi turbarabas Kasetuka ja Kitsejärve ranna- ja kaldapiiranguvööndis ebaseaduslikult pinnast kuivendanud ja koorinud. Tegemist on Niibi uue turbakaevandusalaga, kuhu on Kekkilä taotlenud juba aastaid kaevandusluba, aga pole saanud. Hinnangu kohaselt on tegemist ühe neljandikuga kogu taotletavast alast. Kasetuka järve ja Kitsejärve 50 meetri laiuses ranna- ja kaldapiiranguvööndis ei tohiks kaevandada ka siis, kui oleks kaevandusluba.

Kekkilä tahaks mõlemad järved kuivaks lasta, et nende põhjast turvast koorida, kuid keskkonnaamet on kinnitanud, et ei luba seda teha. Salajõe elanike meelest on aga kuivenduskraavid tõmmatud järvedele liiga lähedale ja järvede pind väheneb seega niikuinii.

Kooritud ja kraavitatud ala leidsid mõne nädala eest Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas ja hüdrogeoloog Pille Sedman. Naised olid rabamatkal eesmärgiga uurida, mis seisukorras raba on. Urbas ja Sedman on veendunud, et turba kaevandamine on rikkunud Salajõe elanike kaevuvee, ja võitlevad Niibi uue turbakaevanduse vastu. Nüüd leidsid naised kooritud ja kraavitatud ala ning tekkinud on kahtlus, et kaevandamist on ebaseaduslikult juba alustatud.

„Kekkilä on oma kuivendamise ja koorimisega läinud piiranguvööndisse. Ka siis, kui neil oleks kaevandusluba, ei tohiks seda teha,” ütles Sedman.
Sedmani sõnul algab kooritud ja kraavitatud ala kaldast 10–12 meetri, mitte 50 meetri kauguselt.

„Kuna ka ettevalmistav töö (kuivendamine ja koorimine) on maapõueseaduse järgi kaevandamine, siis on Kekkilä tegevus piiranguvööndis ebaseaduslik,” ütles Sedman.

Urbas ja Sedman teavitasid leiust keskkonnaametit. Viimase Lääne-Eesti piirkonna juht Kaja Lotman omakorda andis asjast teada keskkonnainspektsioonile. Juuni alguses vaatas keskkonnainspektor paiga üle. Inspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulmi sõnul ei ole Kasetuka ja Kitsejärve ääres turvast kaevandatud.

„Majandatav ala näeb välja hoopis teistsugune. Ilmselt on seal turbatootmise ala ette valmistatud ja tehtud eelkuivendust ja kooritud pinnast, aga tegevus on väga vana,” ütles Ulm.

Ulmi sõnul näitavad aerofotod, et kooritud ja kuivendatud on 1998. aasta ja 2005. aasta vahel. 1998. aasta aerofotol inimtegevuse jälgi näha pole, 2005. aasta omal juba on. Vahepealsest ajast fotosid ei ole.

Ulm ütles, et 50 meetri piiranguvööndi nõude kehtestas 2004. aasta suvel jõustunud looduskaitseseadus.

„Enne seda oli piiranguvöönd kümme meetrit ja sellest sissepoole ei ole pinnase koorimisega mindud. Kui kooritud on ajal, mil 50 meetri piirang ei kehtinud, pole kaevandaja seadust rikkunud. Talle ei ole midagi ette heita,” ütles Ulm.

Et tegemist on alaga, kus Kekkiläl pole kehtivat kaevandusluba, uurib keskkonnainspektsioon algatatud haldusmenetluse korras omavalitsuse dokumente, et teada saada, kes ja mis lube on omal ajal kaevandajale väljastatud. Värsket tegevust Ulmile teadaolevalt Kasetuka ja Kitsejärve ääres olnud ei ole.

Urbase sõnul on raske uskuda, et kooritud-kraavitatud on enne 2004. aastat. „Selle ajaga oleks ikka midagi kasvama hakanud, aga taimestikku ei ole tekkinud,” ütles Urbas.

Sedman ütles, et kui koorimine ka tollal tehti, hoiab kaevandaja ala ehk taimestikust vaba, et vältida umbrohuseemnete sattumist taotletavale uuele tootmisalale. „Pole võimalik, et 15 aasta jooksul pole sinna mitte midagi kasvanud,” ütles Sedman.

Urbase sõnul näevad vanad kuivenduskraavid välja hoopis teistsugused, väikejärvede ääres tundub koorimine olevat värske.

Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson ütles, et rabaehitust (kraavide ja väljakute rajamine) Kasetuka ja Kitsejärve ääres alustas ettevõte 2001–2002. Seda tehti tollasest Oru vallast väljastatud ehitusloa alusel. Ka oli Johansoni sõnul neil tollase keskkonnateenistuse otsus, et kaevandusluba väljastatakse.

Kahtluse kohta, et Kekkilä hoiab turbaväljakuid umbrohust puhtad, ütles Johanson, et ei oska midagi ütelda. „2002. aastast ei ole seal isegi mitte kõnnitud, sest pole asja olnud,” ütles Johanson.

Turbateadlase Mall Orru sõnul taastaimestuvad sood erinevalt. „Iga piirkond on isemoodi. Mõni taimestub paremini, mõni halvemini. Rutem taastuvad kraaviääred,” ütles Orru.

Orru nentis, et kohapeal käimata on võimatu täpset hinnangut anda. „Foto järgi tundub, et midagi värsket seal tehtud ei ole. Viilpea on hakanud kalda peal kasvama ja midagi seal ikka tuleb,” ütles Orro.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Vastulause Lääne Elu artiklile „Salajõe elanikud kahtlustavad ebaseaduslikku kaevandamist” | Lääne Elu

[…] Elus 15. juunil avaldatud artiklis „Salajõe elanikud kahtlustavad ebaseaduslikku kaevandamist” esitatud väited nagu oleks Kekkilä alustanud Niibi rabas turbakaevandust või selle […]

Karumõmm
Karumõmm

raha mätsib kinni ka Niiby raba kotkapesad..
seal Keskkonnaametis on keegi äraostetav tibla…

...
...

Väga hea-kus tegijaid,seal nägijaid.

matkaja
matkaja

Küsige poisikeste käest, kes seal kalal käivad. Ise satun sinna mõne-aastase intervalliga ja järvede lähedale on see kaevandus jõudnud juba ~ 10 aastat tagasi. 2010 või midagi nii tuldi veel lähemale. 2 aastat tagasi käisin viimati ja siis oli väiksema järve ääres vast 20 – 30m raba pinnast ja siis kooritud maa. Suuremal järvel oli laiem raba-ala enne koorimist. Kui sobrada, peaks ka pildimaterjali leidma.

...
...

nagu kits kärneriks…

sahker-mahker
sahker-mahker

Tubli,Pille….Ei tea,kas keskkonnaametis töötavad koprad või karud…Tuhamägedel ehk ei kasva midagi enne,kui pole istutatud.

nagu ikka
nagu ikka

maad ja mõisad teitele, higi ja vaev meitele

wpDiscuz