0

Rahvuskoondise mängijaid kasvatav Kõmsi kool pidas 30. sünnipäeva

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kõmsi kool 30

Massu Mineviku ja Kõmsi Tuleviku vaheline kohtumine lõppes 5:5 viigiga.

Kõmsi kool 30_Mariann Peksar

Rongkäigus mindi kultuurimajja aktusele.

Fotod: Mariann Peksar

 

Eelmisel laupäeval tähistas Kõmsi lasteaed-algkool oma 30. sünnipäeva. Üle 30 aasta tagasi leiti, et seda kooli on vaja; seda kooli on suudetud elus hoida ja loodetavasti kestab see haridusasutus veel kaua. Kõmsi väikesest algkool-lasteaiast on saanud paljud lapsed oma esimese aabitsa ja astunud esimesed sammud hariduse teel.

Kõmsile kooli ehitamise plaane ja tekkelugusid võib olla mitu, kuid üks on kindel: algkool-lasteaed tehti oma asulasse oma laste pärast.

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et Kõmsi kooli tekkega on seotud ka Massu kooli kadumine 1973. aastal ja Virtsu uue koolimaja ehitamine 1974. aastal.

"Meie lapsed käisid ju ka Lihulas – esmaspäeval läksid, nädalalõpus tulid. Kauge ka," ütles Peksar. "Tähtis oligi see, et oma asulas oleks kool, sest lapsi oli väga palju. Karuse kolhoosi õitseajal oli meil siin väga palju lapsi ja see oli just meie oma laste jaoks," toonitas Peksar. Esialgse projektiga käis kaasas ka ujula ehitus, kuid ujulat siiski Kõmsi kooli külge ei tulnud.

Oma lastele mõeldakse ka praegu. Kooli on elus hoitud ja sealt saab väga kvaliteetset haridust. "Mina koolide kinnipanija ei ole," ütles Peksar. "Seda näitab ka ju see, et meil on väikeses vallas kolm kooli, igaühel oma hingeelu." Ja mis saab olla väärtuslikumat, kui tõusta hommikul puhanuna ja minna näiteks paljajalu 50 meetrit üle spordiväljaku Oma Kooli!
 

Alustati 10 lapsega koolis ja 100 lapsega lasteaias

1985. aastal tööd alustanud Kõmsi lasteaed-algkool oli algul neljaklassiline ja 10 lapsega koolis ning peaaegu 100 lapsega lasteaias. Esimene koolijuhataja oli Riita Vänt, metoodik Aino Jalakas, muusikaõpetaja Kersti Männamaa ning õpetaja Deana Kangro. Aastatega õpilaste arv koolis kasvas. Esimene lend lõpetas 1988 ja esimene kuues klass 1995. aastal. Tippaegadel on koolis õppinud ühel õppeaastal 60–70 last. Kokku on Kõmsi kooli lõpetanud 25 lendu ja 171 õpilast. Kõmsi kool on olnud pikkadeks tööaastateks paljudele väärikatele pedagoogidele: Vaike Ihermann, Maarika Peksar, Anneli Mänd jt.

Maret Orulepa oli koolijuhataja tervelt 17 aastat. "Super lapsed ja super kolleegid!" ütleb ta oma aja kohta selles koolis. Kuid on kolm töötajat, kes ongi Kõmsi koolis töötanud 30 aastat. Eve Mölder, Merike Bluum ja Marju Kriik käivad kooli sünnipäevaga alati kaasas.

Praegu õpib Kõmsi koolis 23 last kooli ja sama palju lapsi on ka lasteaia poolel.
 

Mis on Kõmsi kool täna?

Kõmsi kool on äärmiselt lapsesõbralik paik. Väikese kooli võlu peitubki selles, et ollakse kui üks perekond. Koolil on palju ühiseid ettevõtmisi ja traditsioonilisi tegemisi: mardi- ja kadripeod, matkad, reisid üle Eesti, spordipäevad. Kuid eriti eriline on see, et igal kevadel tuuakse kogu koolipere – nii õpilased kui ka õpetajad – lavale ja etendatakse üks tõeline muusikal. Koolis on tihe klassiväline töö. On mudilaskoor, millega ka laulupeol käidud, toimuvad lauatennise- ja jalgpallitrennid, lapsed käivad ratsutamas, muusika- ja kunstikoolis. Sügisest töötab koolijuhatajana Pille Saatmäe.

 

Kõmsilt sirguvad suured sportlased

Juubelipidu algas pihta juba laupäeval kell 14, kui Kõmsi kooli jalgpalliväljakul rivistusid endised vilistlased jalgpalli sõpruskohtumiseks. Massu Mineviku ja Kõmsi Tuleviku vaheline kohtumine lõppes 5:5 viigiga. Ja võistkondade koosseisud olid aukartustäratavad.

Eestis ei ole teist algkooli, kust oleks sirgunud kahe pallimängu Eesti rahvuskoondise mängijad. Just Kõmsi kooli vilistlased rannajalgpallur Priit Mäeorg ja võrkpallur Vaido Veek meenutasid koos teiste väärikate koolivendadega koolipõlve, seda, kuidas kõik selleltsamalt väljakult algas.

Õhtul võtsid kõiki külalisi juba koolis pillimängu ja lauluga vastu koolijuhataja Pille Saatmäe ning õpetaja Vello Tüür. Kõik koos, üle saja külalise, astusid rõõmsas rongkäigus Kõmsi kultuurimaja poole, kus algas aktus. Hümnile järgnes õpetaja Vaike Ihermanni kirjutatud Kõmsi kooli laul, mida kõik kaasa laulsid. Juubelikõnes tänas juhataja Pille Saatmäe kõiki külalisi ja kooli abilisi ning rääkis väikese kooli käekäigust. Lapsed laulsid, etendati vahva teatritükk "Isevärki koolitund". 

Vilistlased ja endised ning praegused õpetajatel rääkisid kohvitassi juures, kui hea neil on olnud selles väikses koolis käia.

"Siin oli tore aeg, minu elu parimad aastad möödusid Kõmsi koolis," ütles õpetaja Marje Märk. Daisy Kõrgmaa 14. lennust soovib kindlasti oma praegu veel väikese lapse samuti Kõmsi kooli panna. "Siin on turvaline," kinnitas ta. Lasteaiaõpetaja Eve Mölder rõhub heale kogukonnatundele, nii nagu ka õpetajad Anneli Mänd ja Annika Kukk, kes lisavad kui ühest suust: "Meil on siin väga toredad ja tublid lapsed ning meeldivad kolleegid."

Eesti Teadusagentuuri Brüsseli büroo juhataja, vilistlane Vallo Mulk ütles, et väike maakool loob õiged väärtushinnangud ja Kõmsi on selle hea näide. "Õpetaja saab siin lapsega individuaalselt tegeleda," ütles ta.

Ka koolijuht on rahul. "Olen rõõmus, et meie valla kõik kolm kooli töötavad oma nišiga," ütles Pille Saatmäe. "Virtsus on digipool, Vatlas mõisakool, meie püüame lastele kõike pakkuda, et siit edasi minnes nad juba oleksid tublid."

Veel toimus oksjon, peeti maha kooliteemaline viktoriin ja muidugi tantsiti hiliste öötundideni.

Kõmsi kool on väärikas kool. Tublid lapsed ja tublid õpetajad loovad terviku, mille tulemuseks on lapsesõbralik ja stressivaba õpikeskkond.

 

Jaanus Getreu,
Kõmsi kooli õpetaja aastail
 2000–2006

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz