22

Haapsalu ettevõtjad asutasid raudteefirma Riisipere-Turba lõigu taastamiseks

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

TRANSPORTUus rong. POSTIMEES/SCANPIX

Täna kohtuvad AS Lääne Raudtee nõukogu esimees Koit Uus ja riigikogu liige Lauri Luik majandusministri Kristen Michaliga, et välja kaubelda 20 aasta veoleping Riisipere–Turba lõigule.

Haapsalu ettevõtjad Koit Uus ja Veiko Tišler on asutanud ASi Lääne Raudtee, mille eesmärk on taastada esialgu Riisipere–Turba vaheline 6,5 km pikkune lõik. Kui see õnnestub, pikendada hiljem raudteed Haapsaluni.

Uusi sõnul kuluks 6,5 km elektriraudtee rajamiseks Riisiperest Turbasse umbes 6 miljonit eurot. Selle tööga võiks valmis saada tulevaks sügiseks, äärmisel juhul jõuluks. Raudtee loodavad Uus ja Tišler ehitada pangalaenuga. „Pangad on raha täis, aga pole mõistlikke plaane,” ütles Uus.

Uus lisas, et plaan on teostatav juhul, kui riik on nõus praegust Riisipere elektrirongiliini Turbani pikendama. „Riisipere–Turba raudteelõigu taastamiseks on vaja lepingut riigiga, et meie ehitame ja riik opereerib, nagu ta Edelaraudteega tegi,” kirjeldas plaani Tišler.

„Kümme aastat on analüüse tehtud ja paberit toodetud,” ütles Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu. „Kui erainvestorid on valmis õla alla panema, hakkaks ükskord liiprite ja rööbaste panekuga reaalselt peale.”

Riisalu on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud ja tegelnud mitu aastat Haapsalu raudtee taastamise tasuvusuuringuga. Kui pilootprojekt toimib, saab edasi minna pikaajalisema lahendusega ehk raudtee pikendamisega Turbast Haapsallu.

Uusi sõnul on Turba suurem asula kui Riisipere, kuhu sõidavad praegu moodsad elektrirongid. Turbas on ka kool, sealt käiakse hulganisti Tallinnas tööl. Peale selle on raudtee taastamine Nissi valla peamine eesmärk. Haapsalu raudtee taastamise üks põhiargumente ongi olnud, et kui riik on kulutanud hulga raha ja teinud raudtee Riisipereni korda, peaks sealt raudteega edasi liikuma. 

Umbes samasuguse plaani viis Koit Uus ellu Haapsalu kutsekooliga, mida tahtis riik sulgeda kui perspektiivitut. Neil päevil tähistas edukalt tegutsev kutsekool oma 10. sünnipäeva.

Eile olid Taeblas ja Haapsalus avalikud arutelud, kus räägiti Haapsalu–Riisipere raudtee trassivalikuist ja raudteega kaasnevaist mõjudest. Haapsalu uus raudtee on paigutatud võimalikult vanale tammile. Taeblas, kus raudtee üks alternatiive on toodud elanikele lähemale, st 350 m Tallinna maantee poole. Haapsalu linnas on Haapsalu–Rohuküla lõigu ühendamiseks kaks lahendust. Ühe variandi puhul sõidab rong Õhtu kalda tupikusse, teisel puhul pöörab rong raudteejaamast kohe Paralepa poole.

 „Me ei ole ühtki alternatiivi kõrvale lükanud,” ütles Lääne maavalitsuses raudtee taastamise planeeringut korraldav Liis Moor. „Kuulame enne ka elanike arvamuse ära.”

Teine, mis elanikke puudutab, on praeguste ülesõidukohtade sulgemine. Raudtee lõikub üle 30 korra mitut masti sõiduteedega. Praegune teemaplaneering näeb ette pikema jututa ja alternatiivi pakkumata sulgeda kümmekond ülesõidukohta. Nende hulgas on ka isetekkelisi, enamasti metsa väljaveoks kasutatavaid teid. On ka kohalikke teid nagu Õmma tee, Nigula jaama tee, Kalmistu tee. Muu hulgas tuleks sulgeda Haapsalus nn suure trummi juurest üle raudteetammi Pargi tänavale viiv isetekkeline tee. Paliveres tuleks sulgeda viaduktialused ülesõidukohad.

Kaheksa ristumise kohta soovitavad planeerijad sulgemist kaaluda. Haapsalus Kiltsi teel soovitatakse kaaluda kahetasandilist ristmikku. „Inimesed tahaksid, et kõik ülesõidukohad säiliksid, aga iga ülesõit on ohu allikas,” ütles Moor.

Raudtee kavandatakse nii, et rong saaks sõita kuni 160 km/t. Kui reisirongi suurim lubatud kiirus ületab 140 km/t ja riskianalüüs näitab, et vaja on piirdeada, võidakse loomade või inimeste tõkestamiseks rajada mõnda kohta ka piirdeaed.

Trass peaks oma kulgemise ja kurvidega lubama sõita kuni 160 km/t. Raudteele on kavandatud ainult reisijate vedu.

Maavalitsus on tellinud raudtee kohta ka keskkonnamõju hindamise. See on kavas avalikustada suve lõpus. Moori sõnul võiks planeering ideaalis valmis saada selle aasta lõpuks, siis järgneb ministeeriumi järelelvalve ja planeeringu kehtestamine tuleval kevadel. Seejärel võiksid alustada projekteerijad.

 

Lääne Raudtee AS

 

• 9. aprillil äriregistrisse kantud aktsiaseltsi Lääne Raudtee eesmärk on taastada Riisipere–Haapsalu raudtee.

• Lääne Raudtee võrdsed omanikud on Koit Uus ja Veiko Tišler, kummalgi on aktsiaid 12 500 euro väärtuses. Uus ja Tišler on aktsionärid neile kuuluvate firmade, Tišler Barrington OÜ ja Uus Investeeringute Hooldus OÜ kaudu.

• Juhatuse ainus liige on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Rein Riisalu.

• Nõukogu esimees on Koit Uus, liikmed Jaanus Rankla ja Veiko Tišler.

Allikas: äriregister

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kane Juku
Kane Juku

Hoian pöialt selle ettevõtmise kordamineku eest!

trackback
ERR: Otsus Riisipere–Turba raudteelõigu kohta tehakse suve jooksul | Lääne Elu

[…] Pikemalt saab Haapsalu ettevõtjate plaanist lugeda siit. […]

eelmisele
eelmisele

buss sõidab aeglaselt, keegi ei hakkagi bussiga Tallinnas tööl käima. Kui rong liiguks, siis käiksid väga paljud Tallinnas tööl ja õhtuks kodulinna Haapsallu. Ei ole mõtet busse võrdluseks tuua.

hmm
hmm

Arvan siiski, et seda ei saa massiliselt juhtuma. Hetkel kiireim rong Rakverre sõidab 1h08m. Kui arvestada sinna, et Tallinna mägedelt sõidad Balti jaama või Ülemistele oma 20 minutit ikka, lisaks läheb sahmerdamisele energiat linnas. Siis vähemalt 3 tundi päevas läheks sõidu peale. Reaalsuses rohkem. Samuti asub Haapsalus rongijaam linna ääres, sealt koju veel pool tundi õhtul ja hommikul. Igapäevane töölkäimine rongiga on marginaalne siiski, ma pakuks.

Enne pangast
Enne pangast

….laenu saamist peab olema äriplaan ja tasuvuse uuring(mis kindlasti ka tehakse). Ja kuna on selge,et asi end dotatsioonideta ära ei majanda,käisidki mehed ministri jutul,et riigi raha saada. Samuti sai ju sadu miljoneid Leedo.Ainult laevaliiklus on hädavajalik,rongiliiklus mitte,ka kaubavedu peaaegu polegi. Igas tunnis läheb (pooltyhi) buss Tallinna. Miks peab enamus kinni maksma vähemuse rongisõidu?

usun hr Uusi
usun hr Uusi

Mina kolisin Haapsalust ära, sest seal polnud minule enam tööd. Kui raudtee taastataks, oleksin jälle Haapsalus tagasi. Hurraa. Edu Koit ja Veiko.

usun ka
usun ka

kui pärisorjus taastatakse tuuakse mind raudus haapsallu tagasi, hurraa orjapidajatele ja vereimejatele ja e-hääletusele- võimu igavikustajale

mk
mk

Just nimelt mõne asja puhul ei pea mõtlema tasuvusele. Ehitatad endale maja-millal ära tasub? Milla ERM ära tasub,Meremuuseum,Tallinn Helsiki tunnel,RBaltica?

Mõne asja puhul
Mõne asja puhul

…on mõistusega vähe pistmist. Käisin ise viimast rongi ära saatmas-kurb päev.Aga nagu igaüks teab,siis äri peab end ära tasuma.Või olema hädavajalik,et riik sellele peale maksaks.Kui isegi Venemaa suunas transiit vähenes möödunud aastal ja reisiliiklus nädal tagasi lõpetati,siis mis tasuvusest me räägime? Kus on meil need suurfirmad,mis kaubavedu vajaks? Ja buss väljub iga tund Tallinna.Päris kindlasti pole enamus nõus oma maksudest teiste sõidulõbu doteerima…

Vanaisa
Vanaisa

Rahvas kulutab energiat pootl ja vastu olemisele, aga puude taga metsa näha ei osata. MIKS nad seda teevad – selles on küsimus 😉
Risk muidugi on, aga kogu plaani õnnestumise korral ei saa riik neist raudteeomanikest enam üle ega ümber 😀
Väga kaval.

kodanik
kodanik

pealinn sammukese Haapsalule lähemale! Jõudu ettevõtmisel! Koit on üks väheseid ärimehi kel süda ikka kodulinna jäänud. Respekt….

inglike
inglike

Millal saab teada, kas asi õnnestub?

wpDiscuz