7

Läänemaa gümnasistid saavad rekordarvu medaleid

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuldmedalist Tanel-Sigmar Sildoja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Läänemaa ühisgümnaasiumi kuldmedalist Tanel-Sigmar Sildoja poseerib esimese eestikeelse Haapsalu gümnaasiumi direktori Anton Üksti büsti kõrval. Büstist paremale poole tuleb kuldne tahvel, kus kõikide medalistide nimed. Foto: Arvo Tarmula

 

Tänavu lõpetab Läänemaal gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga rekordarv abituriente: kokku 37 medalit on poole rohkem kui viimastel aastatel.

Mullu lõpetas Läänemaal gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga 18 õpilast, tunamullu 16 õpilast, 2012. aastal samuti 16 õpilast. Tänavu ületab juba ainuüksi Läänemaa ühisgümnaasiumi medalistide hulk (kandidaate on kokku 18, mis tõenäoliselt jagunevad värvilt pooleks) varasemate aastate kogu maakonna medalistide hulga.

„Erakordne aasta. Sellist hulka ei ole enne olnud,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Juba ühest, ühisgümnaasiumi reaalklassist, tõotab tänavu tulla seitse kulda. Poisse on medalistide hulgas viis.

„Unistuste lapsed, keda kõik õpetajad tahaksid õpetada,” ütles Schmidt ühisgümnaasiumi tänavuse lennu kohta.

Läänemaa ühisgümnaasiumis on tava lasta graveerida medalistide nimed kuldsele auplaadile. Tänavu tuleb tellida tükk maad suurem plaat, kuhu mulluse nelja asemel graveeritakse 18 nime. „Ma juba muretsen, kuidas need ära mahuvad,” ütles Schmidt.

Schmidti sõnul on mitmesuguseid medaliste: on neid, kes on pühendanud ennast ainult õppimisele, on silmapaistvalt andekaid aineolümpiaadide võitjaid, on neid, kes on aktiivsed ka kooli seltsi- ja kultuurielus.

„Aga üldiselt on nad ikka õppijad kõik,” ütles Schmidt.

Läänemaa ühisgümnaasiumi kuldmedalist Tanel-Sigmar Sildoja tunnistas, et õpib iga päev. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul pole Tanel-Sigmar saanud mitte ühtegi kahte. Kolme on ta saanud korra või paar.

Kuldmedal on Sildojale tähtis. „See tähendab, et see töö, mis tehtud, on tehtud maksimumi peale,” ütles Sildoja.

Leidi Schmidti sõnul on Sildoja osav kõikides ainetes. „Tõesti mitmekesine poiss,” nentis Schmidt.

Olümpiaade on Tanel-Sigmar Sildoja võitnud sel kooliaastal nii palju, et Schmidt pidi nimekirjast järele vaatama, kui palju neid täpselt on. Maakonna parimate õppurite tunnustamise peol võttis Sildoja vastu kõige rohkem diplomeid: tervelt kaheksa. Ta on maakonna parimate seas bioloogias, emakeeles, ühiskonnaõpetuses, inglise keeles, geograafias ja saksa keeles, samuti mälumängus. Geograafiatundmises on Sildoja Eesti kümnes.

Tanel-Sigmari lemmikaine aga on keemia, sest „see lihtsalt on ääretult huvitav”, ja keemiat tahab ta ka edasi õppida. Eesmärk on teadlasekarjäär.
„Sihikul on Tartu ülikool. Kuhu mujale Eestis ikka minna,” ütles Sildoja.

Küsimusele, kas ta ei pea plaani õppida välismaal, vastas Sildoja, et vähemasti esimese tudengiaasta tahaks ta Eestis olla.

Erakordseks nimetas kooliaastat ka Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas. Noarootsiski on medaleid tavalisest poole rohkem. Noarootsi tavaline taks on kuus-seitse medalit, tänavu on kuldmedaleid kuus ja hõbemedaleid seitse. Miks see tänavu nii on, ei osanud Belovas öelda.
„Praegu võin ma öelda, et nii tore, aga analüüsiga läheb veel aega,” ütles Belovas.

Mullusest rohkem on medaliste ka Lihulas. Kui mullu sai kuldmedali üks ja hõbemedali kaks lõpetajat, siis tänavu tõotab Lihulas tulla kolm kulda ja kaks hõbedat.

Taebla gümnaasiumis on tänavu üks kuldmedalist. „See neiu on kuldmedali eesmärgiks võtnud ja nüüd jõudnud lõpusirgele,” ütles Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi.

Kullamaa keskkoolis tänavu medaliste ei ole. Ka mullu ei saanud seal keegi medalit.

Kokku tõotab tänavu Läänemaal tulla 18 kuld- ja 19 hõbemedalisti. Kuldmedali saab õpilane siis, kui tema lõputunnistusel on kõik viied, hõbemedali ühe või kahe neljaga.

 

Abiturientide medalisadu:
Taebla gümnaasium – 1 kuld
Lihula gümnaasium  3 kulda, 2 hõbedat
Noarootsi gümnaasium – 6 kulda, 7 hõbedat
Läänemaa ühisgümnaasium  9 kulda, 9 hõbedat
Läänemaa koolid kokku  19 kulda, 18 hõbedat

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
naine
naine

gümnaasiumis peabki õppima,see on samm ülikooli poole.Lolli mängida ja aega parajaks teha saab mujal.Edu LÜGile.

jah,
jah,

reaalklassid on LÜG-s väga tugevad

Mari
Mari

Nagu artikliski kirjas,siis palju medaliste just reaalklassist, mis tähendabki, et inimesed on kooli läinud selleks, et õppida, mitte lihtsalt lõbu pärast.

Mari
Mari

Eks riigieksami tulemuste põhjal siis näha ole, kui nõrk see LÜG on. Mina ei ütleks, et nõrk, kui juba mitmed lapsed sellest koolist saavutavad märkimisväärseid tulemusi ka vabariiklikel olümpiaadidel.

uduloor
uduloor

Kaie, kas vanasti ei kirjutatud kooli nimes mõlemad sõnad suure algustähega?

hmm
hmm

Tundub hea aasta!koigis koolides palju medaliste.

kohalik
kohalik

Huvitav et nii palju medaleid LÜG-s, ei teagi mida arvata, kas kool (LÜG) on nõrk või tõesti on tublid lapsed. Igal juhul palju õnne kõigile lõpetajatele.

wpDiscuz