Kümne aasta jooksul on Haapsalu kutsehariduskeskus teinud läbi hulga muudatusi, et olla kohal, kus ta praegu on. Valmidus muutuda ja avatus uuele ei ole aga vaibunud.
Kümne aasta jooksul on muutunud ka avalik kuvand kutsekoolidest üldse. Enam ei ole kutsekooli õppima asumine häbiasi. Kui kümme aastat tagasi tehti kutsekooli õppima asujate üle nalja, viidates puudulikule intelligentsile, siis nüüd peetakse kutsekooli kohaks, kus saab päriselu ja -asja õppida.
Tihtilugu tullakse kutsekooli aastaid pärast keskkooli või ülikooli lõpetamist, on ka juhuseid, kus magistrikraadiga inimesed asuvad kutsekooli õppima. Haapsalu kutsehariduskeskuse avatus täiskasvanud õpilastele on ennast õigustanud, kolmandik õpilastest on täiskasvanud, kaks kolmandikku põhikoolijärgsed õpilased. Täiskasvanutele hakati õpet pakkuma 2009. aastal.
„Tihti on ta inimene, kellel on kesk-, ameti- või kõrgkoolist möödas aastaid, ta on otsustanud õppida praktilisi oskusi või uut eriala. Ta tuleb teadlikult ja on väga motiveeritud, sest ta teab, mida tahab, ja õpib enda jaoks,” kirjeldas Haapsalu kutsehariduskeskuse arengudirektor Aili Nõupuu täiskasvanud õpilast.
Inimene, kes teab, mida tahab, ning kel on oskusi oma tahte teostamiseks, on väärt tegur ühiskonna üldises heaolus. Mõnikord juhtub, et läheb aastaid, avastamaks, mida päriselt teha, või tekib tahtmine millegi uue järele. Haridusasutus, mis pakub võimalusi omandada soovitud oskused vanusest hoolimata, on tänuväärne nähtus. Täiskasvanuile loodud õppekava annab võimaluse omandada uut, jätkates vana tööd. Tavaliselt toimuvad tunnid nädalalõppudel ja viis korda kuus.
See on 10 aastat laste koolitamist, kes enamus on Läänemaalt lahkunud ja ei taha siia mitte kunagi tagasi tulla, sest nüüdsest nad on konkurentsivõimelised Euroopa Liidu orjaturul ja nõus seal võimalikult madalate palkade nimel konkureerima.