Ernst Enno lapselaps kirjanik Elin Toona saabub mai keskel Haapsallu, et osaleda oma vanaisa 140. sünniaastapäevale pühendatud sündmustes.
Elin Toona loomingust on ehk kõige tuttavam „Lotukata” (1969) – autobiograafiline lugu väikese tüdruku ja tema vanaema pagulasteekonnast. Vanaisast, keda ta tegelikult oma ihusilmaga näinud ei olegi, on Toona kirjutanud mahuka ja põhjaliku ülevaate „Rõõm teeb taeva taga tuld” (2000).
Elin Toonaga saab kohtuda 15. mail, mil ta osaleb ja astub üles kultuurikeskuses konverentsil „Muinasjutuvägi”. Selle on korraldajad – Lääne maakonna keskraamatukogu ja Haapsalu linnavalitsus – pühendanud Ernst Ennole.
Enno sai lapsepõlvest kaasa armastuse muinasjuttude vastu. Vanaema pajatatud muistse põlve lood tundusid tõepärased ja täitsid väikese Soosaare Erni pea lennukate fantaasiatega. Tema lasteluule on täis muinasjuttu. Isikustatud loodus kajab vastu lapse emotsioonidele. Lapsed suhtlevad sääl loodusnähtustega nagu päike ja tuul ja loomade ning putukatega. Viimased omakorda toimetavad isekeskis otsekui mõnes (lõbusas) muinasloos.
Konverentsi teema „Vii mind vikerkaare pääle” on värsirida Enno luuletusest „Juss päikesele”. Poeedi loomingust pajatavad lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja kirjandusteadlane Janika Kronberg. Ennolikku vaimu mõtestavad lahti kirjanik Juhani Püttsepp ja luuletaja Mathura. Rahvaluuleteadlaste Pille Kippari ja Risto Järve ettekanded osutavad rahvajuttude ja nende edasiarenduste omavahelistele sarnasustele ja erinevustele. Päeva võtab kokku muinasjutuvestja Piret Päär. Kõik huvilised on oodatud.
Elin Toona jääb Eestisse kuni Ernst Enno sünniaastapäeval, 8. juunil toimuva mälestuspäevani. Sündmused algavad vanal kalmistul meenutushetkega. Siis viib rong Peetrike osalejad Enno ausamba juurde, kus korporatsioon Vironia korraldab oma asutajaliikme auks tseremoonia. Peetrike teeb tiiru Ennoga seotud paikades ja „lõppjaam” on Lääne maavalitsus, mille saalis kuuleb mälestusi ja meenutusi nii Elin Toona kui ka teiste Ennot ja tema loomingut tundvate ning väärtustavate inimeste suust. Elin Toona elab praegu Ameerika ühendriikides. Viimati käis ta Eestit viis aastat tagasi.
Kas linnavalitsus ei peaks silmad maha lööma, kui vaadata luuletaja E.Enno mälestusmärgi ümbrust Kalda tänaval. Polnud seal lilli, kui mitte arvestada võilille merd haljasalal. Kas tõesti ei saanud armastatud luuletaja mälestusmärgi ümbrust vähemalt luuletaja juubeliaastal korda teha. Kas tõesti pole linnaisadel häbi pr. Elin Toona silma vaadata? Saamatu linnapea hr Sukles, kes ei näe, millises olukorras linn on.