Märtsis registreeritud töötute arv enam ei kasvanud, võrreldes veebruari lõpuga töötute arv veidi vähenes. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 30 725 inimest ehk 4,9% 16aastasest kuni pensioniealisteni.
Kõrgeim oli märtsis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10%) ja Valgamaal (9%). Kõige väiksem oli töötus Harjumaal (3,4%) ja Tartumaal (3,8%).
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul oli vähenemine märtsis ootuspärane ja tõenäoliselt vähenemine jätkub, kuigi mitte niisama kiires tempos kui mullu. Ta lisas, et selle aasta algusest on hästi käivitunud uued teenused, mis on mõeldud ka töötavatele inimestele. Näiteks märtsis käis töötukassas karjäärinõustamisel peaaegu 700 inimest, kes ei ole töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid märtsi lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (21%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).
Märtsi jooksul lisandus 4468 uut tööpakkumust. Töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 4243 inimest.
Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 10 213 inimesele ehk 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 388 eurot, hüvitisteks maksti kokku üle 3,2 miljoni euro. Ligi 124 euro suurust töötutoetust sai märtsis 8532 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 549 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1486 eurot, hüvitisteks maksti kokku üle 771 000 euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 53 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1507 eurot, hüvitisteks maksti märtsis üle 183 000 euro.
Erko Vanatalu
Eesti Töötukassa
Avalike suhete juht
